Arst-toitumisterapeut: Eestis on ülekaalulisi rohkem kui Euroopas keskmiselt. Rasvumise põhjused ei peitu aga pelgalt tahtejõus

Kaalulangetusest räägitakse väga palju ja kõik justkui teavad, et ülekaal pole sugugi tervislik. Ometi ütleb hiljuti viie arsti loodud Eesti Kaaluravi Seltsi üks asutajatest Kristel Ehala-Aleksejev, et teadlikkus kaalutõusu põhjustest ning kaasnevatest terviseprobleemidest pole sugugi laialt levinud. Ülekilosid käsitletakse endiselt pigem tahtejõu ja iseloomu küsimusena.

Rasvumine pole pelgalt iluprobleem, vaid tõsine terviserisk. Eestis on ülekaalulisi inimesi rohkem kui Euroopas keskmiselt ning igal aastal on meil sadu surmajuhtumeid, mis tingitud liigse kehakaaluga seotud haigustest.

Kõik ju teavad, et ülekaal on tervisele kahjulik, ometi on sellest vabanemine paljude jaoks vaat, et võimatu missioon. Miks on see nii raske?

Teadlikkus kaalutõusu põhjustest ja liigse kaaluga kaasuvatest võimalikest terviseprobleemidest pole sugugi laialt levinud. Tundub, et kaaluprobleemist räägitakse ja kirjutatakse palju, ometigi on jätkuvalt levinud uskumus, et liigne kehakaal on üksnes iseloomu ja tahtejõu küsimus. Aga kas ikka on? Kaalutõusu taga on kompleksne süsteem, milles oma roll geenidel, ainevahetusel, keskkonnal, psühholoogilistel- kui kultuurilistel teguritel. Loomulikult ka inimeste eluviisil ja teadlikel valikutel, mis hõlmab nii korrapärast ja mitmekülgset toitumist kui piisavat kehalist koormust. Seda igapäevaselt ja igas vanuses.

Samas teeb erinevate toitumissoovituste ja reeglite üleküllus valikute tegemise sageli keeruliseks ja nii lüüakse kiiresti käega kui proovitule ei järgne lubatud kiired tulemused. Tõese ja toetava informatsiooni juurde jõudmine võib olla aga keeruline.