Kui palju D-vitamiini vajab inimene eri vanuses ja mis on üleannustamise riskid?

D-vitamiin, tuntud ka kui „päikesevitamiin“, on rasvlahustuv vitamiin, mis on organismi normaalse funktsioneerimise jaoks hädavajalik, mõjutades nii luude tervist, immuunsüsteemi kui ka meeleolu. Põhjapoolkera tingimustes on oluline tarbida D-vitamiini lisaks, eriti talvekuudel, mil päikesevalgust on väga vähe. Kui palju D-vitamiini vajab inimene eri vanuses ja mis on üleannustamise riskid?

D-vitamiini peamine ülesanne on reguleerida kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on kriitilise tähtsusega luude ja hammaste tervisele. D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist soolestikust ning aitab hoida vere kaltsiumitaset stabiilsena, vähendades osteoporoosi ja luuhõrenemise riski. Lisaks on D-vitamiinil tõestatud roll immuunsüsteemi toetamisel, aidates organismil paremini võidelda infektsioonide ja krooniliste põletikuliste seisunditega.

Uuemad uuringud viitavad, et D-vitamiin mõjutab ka lihaste jõudlust ja kardiovaskulaarset tervist. On leitud, et piisav D-vitamiini tase võib vähendada teatud vähivormide, diabeedi ja autoimmuunhaiguste riski. Neuroloogilises plaanis on D-vitamiin seotud meeleolu ja kognitiivsete funktsioonidega, mistõttu võib selle puudus suurendada depressiooni ja dementsuse riski.

D-vitamiini puuduse sümptomid

D-vitamiini vaegus on levinud probleem, eriti põhjapoolkera maades, kus päikesevalgust napib. Puuduse sümptomid varieeruvad kergest väsimusest kuni tõsiste terviseprobleemideni. D-vitamiini vaeguse sümptomid:

• Väsimus ja nõrkus. Madal energiatase ja krooniline väsimus on sageli esimesed märgid.

• Lihasvalu ja -nõrkus. Puudus võib viia lihaste funktsiooni halvenemiseni ja suurendada kukkumisriski, eriti eakatel.

• Luude haprus. Kaltsiumi imendumise häired soodustavad luuhõrenemist ehk osteoporoosi.

• Immuunfunktsiooni langus. Keha kaitsevõime nõrgenemine muudab inimese vastuvõtlikuks nakkushaigustele, sealhulgas hingamisteede infektsioonidele.

D-vitamiini allikad

• Päikesevalgus: see on peamine D-vitamiini allikas, kuid põhjapoolkera kliimas on selle saamine piiratud.

• Teatud toidud: rasvased kalad (lõhe, makrell, sardiinid), munakollane, maks ja D-vitamiiniga rikastatud piimatooted.

• Toidulisandid: D-vitamiini tabletid, kapslid või tilgad on talveperioodil tõhus abi vitamiinivaeguse ennetamiseks.

D-vitamiini soovituslik tarbimine põhjapoolkeral

D-vitamiini puudus on eriti levinud põhjapoolkeral elavate inimeste seas, kuna UV-kiirguse intensiivsus on liiga väike. Samuti väheneb vanusega naha võime päikesekiirguse toimel tõhusalt D-vitamiini toota. Seetõttu on soovitatav korvata puudujääki toidulisanditega.

Soovituslikud kogused:

• lapsed (1–12 aastat): 10–20 mikrogrammi (400–800 RÜ) päevas,

• teismelised (12–18 a): 15–20 mikrogrammi (600–800 RÜ) päevas,

• täiskasvanud (18–64 aastat): 20–25 mikrogrammi (800–1000 RÜ) päevas,

• vanurid ja tubased täiskasvanud: 30–50 mikrogrammi (1200–2000 RÜ) päevas.

Talveperioodil võivad soovitatavad kogused suureneda, kuna toiduainetest saadavast D-vitamiinist sageli ei piisa. Mitmed uuringud on näidanud, et põhjapoolkera elanikel tuleks talvekuudel suurendada D-vitamiini tarbimist kuni 50 mikrogrammini (2000 RÜ) päevas. Siiski on oluline silmas pidada, et D-vitamiini vajadus võib varieeruda olenevalt individuaalsetest teguritest, nagu vanus, kehakaal, tervislik seisund ja elustiil. Sobiva D-vitamiini annuse soovitab perearst individuaalse vereanalüüsiga kindlaks tehtud D-vitamiini taseme põhjal.

Üleannustamise risk

Kuigi D-vitamiin on organismile oluline, võib selle liigne tarbimine (enam kui 100 mikrogrammi ehk 4000 RÜ päevas) viia toksilisuseni, sümptomiteks iiveldus, oksendamine, neerukivid ja veresoonte lupjumine. Seetõttu pole soovitatav omal käel suuredoosilisi D-vitamiini preparaate tarvitada, vaid konsulteerida sobiva annuse väljaselgitamiseks perearstiga.

„Väsimus on enam levinud põhjus, miks eestlased tulevad tervisekontrolli. Kuigi väsimus on midagi, millega ollakse harjunud elama, võib väsimus endas peita mõnda tõsisemat terviseprobleemi, mistõttu on oluline selle põhjusi uurida,“ ütleb SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

Kuidas ära tunda, kas tegemist on ajutise väsimusega või on tegemist probleemiga, mis nõuab rohkem sekkumist?

Väsimuse põhjusi võib dr Raave-Sepa sõnul olla sadu, kuid sagedamini on see seotud kiire elutempo, haiguste või vigastustega, vaimse tervise, vähese une, ravimite tarvitamise või mõne aine puudusega organismis. „Esineb ka kroonilise väsimuse sündroomi, mida iseloomustab pikka aega kestnud väsimus, millel pole kindlat põhjust,“ nendib dr Raave-Sepp.

Kui väsimus on ajutine ja seotud näiteks unepuuduse või lühiajalise stressiga, võib see laboriarsti hinnangul tavaliselt mööduda pärast puhkust või stressi leevendavaid meetmeid. „Kuid kui väsimus on püsiv või mõjutab palju igapäevast elukvaliteeti, võib see viidata tõsisematele terviseprobleemidele ning vajab täiendavaid vereanalüüse ja arsti hinnangut, sest sageli on selle taga oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude vähenemine organismis,“ ütleb dr Raave-Sepp.

Seetõttu soovitab laboriarst väsimuse põhjuste väljaselgitamiseks alustada organismi üldseisundit hindavate vereanalüüsidega: hemogramm, ferritiini ja D-vitamiini taset ning kilpnäärme seisundit hindavad analüüsid võivad aidata selgitada väsimuse tagamaid...

LOE LÄHEMALT > Eestlaste suurim tervisemure on väsimus. Mis seda põhjustab ja kuidas väsimusest jagu saada? Arst annab nõu