Passiivsed pühad panid oma eluviisi üle järele mõtlema? Treener annab 21 kavalat nippi, kuidas igapäevaellu liikumist lisada
Kui iga-aastane pidustustejärgne raskus vajutab kaalunumbri ja kehva meeleolu põhja, siis tea, et sa ei ole üksi. „Pea kolm inimest neljast veedavad aastaringselt liiga palju aega istudes ega liigu vajalikult määral,“ ütleb personaaltreener Susie-Ann Palmre. Treener jagab jahmatavaid fakte, aga ka häid mõtteid, kuidas end uuesti tervislikkuse lainele häälestada.
Kes meist poleks kuulnud lauset „Terves kehas terve vaim!“, ütleb Susie-Ann ja arvab, et kuigi need sõnad on vast paljudele pähe kulunud, pole meil rahvana põhjust rusikaga vastu rinda taguda ja oma hea tervisega uhkustada.
Tervise Arengu Instituudi koostatud raporti kohaselt on 73,7 protsenti Eesti täisealisest rahvastikust passiivsed. „Peaaegu kolm inimest neljast veedavad liiga palju aega istudes ega liigu piisavalt. Seejuures on mõõdupuuks võetud 120 minutit keskmise koormusega füüsilist aktiivsust nädalas ehk vähem kui näiteks 20 minutit jalutamist päevas. Need numbrid on päris šokeerivad. Kas tõesti ainult 26,3 protsenti Eesti täiskasvanutest liiguvad rohkem kui 2 tundi nädalas või 20 minutit päevas?“ küsib Susie-Ann.
Aktiivne eluviis toob parema tervise
Firmafitnessi eestvedajana tunnetab Susie-Ann endal missiooni tutvustada kõigile lihtsa liikumise põhimõtteid, ja seda, et ka väheste vahenditega saab endale luua võimalused aktiivse eluviisi harrastamiseks ja oma tervise hoidmiseks. „Vähene liikumine põhjustab aastas hinnanguliselt üle 42 000 haigusjuhu, see on neli haigusjuhtu iga saja täiskasvanu kohta. Peamiselt on tegemist II tüübi diabeediga, millele järgnevad erinevad südame-veresoonkonna ning luu- ja lihaskonna haigused,“ ütleb Susie-Ann. Ta lisab, et seejuures moodustavad luu- ja lihaskonna haigused olulise osa rahvastiku terviseprobleemidest, mille ennetamise üheks võtmeteguriks on regulaarne liikumine. Kõiki neid elustiilihaigusi on võimalik juba paarikuise aktiivse tegutsemise ja suhtumise muutmisega ennetada.
„Piisava füüsilise aktiivsuse toel paranevad lihasjõud, tasakaal ja üldine kehaline võimekus, mis lisaks haiguste ennetamisele aitab omakorda vältida ka traumasid ja nendega kaasnevaid probleeme. On tõestatud, et madala kehalise aktiivsusega inimestel on 12 protsenti suurem risk seljavalu tekkeks ning ligi 40 protsenti suurem risk luumurdudeks,“ loetleb Susie-Ann. Personaaltreeneri hinnangul võib võrrandisse lisada ka teisi tegureid ja lihtsustatult võib öelda, et mida vähem me liigume, seda kõrgemaks kipub minema ka kehakaal. „Liigne kehakaal aga suurendab omakorda nii südame-veresoonkonna kui luu- ja lihaskonna haiguste, sealhulgas seljavalude tekkimise riski.“
