Tegemist on füsioloogilise seisundiga, kus keharakud ei ole enam võimelised töötlema sellises mahus glükoosi, nagu kehasse satub. Rakud ei taha rohkem glükoosi saada ja hakkavad ennast kaitsma. Vastuseks toodab kõhunääre rohkem insuliini ja surub glükoosi vägisi rakkudesse. Aegamööda muutub rakk normaalse glükoosi ja insuliinitaseme suhtes vähem tundlikuks. Keha peab aga muudkui insuliini juurde tootma, et seda raku sisse lükata. Insuliiniresistentne rakk on aga põletikuline.

„Pidevat madalatasemelist põletikku peetakse üheks krooniliste haiguste tekkepõhjuseks,“ selgitab arst. Paraku võib siia lisada pika haiguste nimekirja: südame-veresoonkonnahaigused, nagu ateroskleroos ja infarkt, insult, neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi, dementsus (sh Alzheimeri tõbi), depressioon, ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, aga ka ainevahetusega seotud põletikulised haigused, nagu teist tüüpi diabeet, eeldiabeet, polütsüstiliste munasarjade sündroom. „Kindlasti ei ole insuliiniresistentsus nende haiguste ainus põhjus, aga on haiguste tekkeks laiaulatuslik baas,“ täpsustab Saadi.

Millised on insuliiniresistentsuse sümptomid? Kuidas saame ennast aidata? Loe edasi juba artiklist.