Kristel Leif võitleb haruldase silmavähiga: paar aastat tagasi oleks see olnud kindel surmaotsus
(78)Kristel Leifil (36) avastati selle aasta veebruaris agressiivne vähkkasvaja – silmasisene melanoom. Kuigi juulis haige silm eemaldati, on nüüd siirded jõudnud maksa. „Üleilmse statistika järgi elab sellise diagnoosiga patsientidest kauem kui aasta vaid 5%,“ ütleb ta. Väga haruldasele haigusele ravivõimalusi napib – lähim asub Rootsis, kuhu tuleb minna omal kulul.
Silmasisene melanoom on haruldane vähk, mida igal aastal diagnoositakse 5–10 inimesel miljonist. Sellel pahaloomulisel kasvajal on väga suur metastaaside ehk siirete risk. Kuni 2024. aastal puudus kogu maailmas metastaseerunud silmamelanoomi ravis standardravi, kuid nüüd on teadmised edasi arenenud.
„Mu silmaarst ütles, et paar aastat tagasi oleks see olnud kindel surmaotsus. Nüüd on mitmesuguseid ravimikatseid ja -uuringuid,“ sõnab Kristel, kes sai vähidiagnoosi selle aasta veebruaris. Ebamugavust paremas silmas oli ta tegelikult tundnud juba paar kuud varem, kuid siis arvas ka töötervishoiuarst, et tegemist on lihtsalt kuiva silma sündroomiga. „Ma ei teadnud, et lisaks nägemiskontrollile peaks korra aastas tegema ka silmapõhjakontrolli. Seal oleks kasvaja välja tulnud,“ ütleb ta tagantjärele tarkusena.
Esmalt märkas muutuseid silmas Kristeli ema, kes pani tähele, et tütre roheline silm on muutunud pruuniks. Alguses mõtles Kristel elevusega, et kas tõesti saab temast vanuse lisandudes pruunisilme blond ja ta on pärinud oma vanaema rosinasilmad. Paraku asendus elevus 24 tundi hiljem peale Tartu ülikooli silmakliiniku EMOs silmakontrollis käimist palju karmima reaalsusega.
Kuna Kristeli vähkkasvaja on väga haruldane, siis on ravivõimalusi äärmiselt vähe. Väga suure metastaseerumise riskiga silma tsiliaarkeha melanoom diagnoositakse vaid ühel kümnest diagnoosi saanutest. Metastaasidega patsientide peamiseks lootuskiireks on hiljuti kasutusele võetud immuunravim tebentafusp, mille hind on patsiendile umbes 50 000 eurot kuus ehk 1700 eurot päevas. Geenitestides aga selgus, et Kristelile see ravim ei mõju.
Järgmine võimalus on minna ravile Rootsi, mis on lähim riik, kus on kättesaadav uudne maksale suunatud ravi (perkutaanne hepaatiline perfusioon). Seegi pole soodne lahendus. Kahe esimese ravikuuri eest tuleb tasuda 90 000 eurot. Pärast seda selgub, kas on vaja veel protseduure sama meetodiga või tuleb otsida muid lahendusi. Sellele lisanduvad olmekulud, täiendavad uuringud ning tulevikus vajaminevad protseduurid, mille hinda praegu ei teata.
