„Insult ei ole kopsupõletik, millest inimene ühe ravikuuriga terveks saab.“ Arst selgitab, mis on insuldi riskitegurid ja ohumärgid

Iga kolme sekundi tagant haigestub maailmas keegi insulti ja see on üks juhtivaid surma ja puude põhjustajaid. Enamikke insulte on võimalik siiski ennetada, kui vähendada põhilisi riskitegureid. Mis need riskitegurid on, selgitab ITK neuroloogiakeskuse juhataja dr Inga Samarüütel.

ITK neuroloogiakeskuse juhataja dr Inga Samarüütel nendib, et insult on suurel määral seotud veresoonkonna tervisega. „Insuldi vältimiseks soovitan alustada tervislikuma elustiiliga, sealhulgas tasakaalustatud toitumise järgimise, regulaarse füüsilise aktiivsuse ning stressi juhtimisega. Suitsetamine tuleks lõpetada ja alkoholi tarbimist piirata. Samuti on oluline regulaarselt kontrollida tervisenäitajaid, nagu vererõhk ning vajadusel konsulteerida oma perearstiga, et arutada isiklikke riske ja ennetusmeetmeid,“ soovitab Samarüütel.

Kõige olulisem riskitegur on vanus. Mida vanemaks inimene saab, seda suurem on tõenäosus insuldi tekkeks. Kuid insult ei ole ainult vanemate inimeste haigus. Nooremate inimeste puhul on tavaliselt mängus teised riskifaktorid nagu näiteks kaasasündinud südamehaigused või elustiili riskitegurid.

Kõige levinumad insuldi elustiili riskitegurid on kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesteroolitase, ülekaal ja südame rütmihäired, eriti kodade virvendusarütmia. Ka teised südamehaigused, näiteks südamepuudulikkus või klapirikked, suurendavad insuldi ohtu, sest need võivad soodustada trombide teket. Suitsetamine on üks suurimaid riskitegureid, kuna kahjustab tugevalt veresooni ja suurendab insuldi riski märkimisväärselt. Lisaks suitsetamisele on ka alkoholi liigtarvitamine, vale toitumine ja vähene füüsiline aktiivsus olulised tegurid, mis soodustavad veresoonkonna haigusi ja seeläbi ka insuldi riski.

Insuldi ennetamiseks on oluline süüa tervislikult, liikuda regulaarselt, jätta ära kahjulikud harjumused ja kontrollida oma kroonilisi haigusi. Füüsiline aktiivsus peaks olema osa igapäevaelust – isegi mõõdukas liikumine, näiteks kõndimine, võib oluliselt parandada veresoonkonna tervist.

Arsti poolt ette määratud ravimeid tuleb tarvitada vastavalt ettekirjutusele. Väga tihti alahinnatakse ravimite võtmise tähtsust. Näiteks on insuldi järgselt määratud verevedeldaja ravi eluaegne ja kui see katkestatakse, suureneb oht uue insuldi tekkeks. „Kahjuks näeme sageli, et inimesed jätavad ravimid võtmata, sest nad tunnevad ennast hästi ega mõista, et nende haigused vajavad pidevat kontrolli ja ei kao kuskile ära, isegi kui enesetunne on hea,“ nendib dr Samarüütel.

Kui tekivad insuldi sümptomid, tuleb koheselt helistada numbril 112 ja kutsuda kiirabi. Insuldi sümptomiteks on järsku tekkiv ühe kehapoolne halvatus, kõnehäire, tasakaalu ja koordinatsioonihäire, nägemishäire. Iga viivitatud minuti jooksul hävib 1,9 miljonit närvirakku, mille tööd enam taastada ei saa. Ravi tulemuslikkus sõltub otseselt sellest, kui kiiresti patsient haiglasse jõuab.

Insuldi korral tuleb tegutseda K.O.H.E., kui esineb mõni järgmistest sümptomitest:

• Kõnehäire – kas kõne on segane või raskesti mõistetav?

• Osaline näohalvatus – kas üks näopool vajub alla?

• Halvatud käsi – kas üks käsi on nõrk või tuim?

• Elupäästev 112 – aeg on kriitiline! Helista kohe 112.

Dr Samarüütel soovitab tänasel insuldipäeval kõigil rohkem teadvustada endale, et insult on väga tõsine haigus, millel on tõsised tagajärjed. Ajukahjustus üldiselt ei ole tagasipööratav ja tuleb arvestada, et inimene ei pruugi olla enam endine ja võib vajada kõrvalt abi. Võib juhtuda ka, et ta ei ole võimeline enam milleski iseseisvalt hakkama saama.

„Inimestel on vahel vale arusaam, et kui patsient satub haiglasse, siis ravitakse ta terveks. Insult ei ole kopsupõletik, millest inimene ühe ravikuuriga terveks saab. Tuleb valmis olla pikaks taastusravi protsessiks, sest pärast neuroloogia osakonnas viibimist ootab ees suur töö, mis tuleb endaga ära teha. Patsient peab võimalikult palju pingutama ja taastumisest osa võtma. Kui seda pingutust ei ole, siis ei toimu ka nii head paranemist. Tuleb olla ka väga kannatlik, sest tulemused ei tule kiiresti ning paranemine võib võtta aega mitmeid kuid ega ole enamasti täielik. Samas tuleb ka aru saada, et kõik inimesed ei olegi võimelised taastuma ega taastusravist piisaval määral osa võtma,“ ütleb dr Samarüütel.

Insulti haigestunud inimeste lähedaste jaoks on oluline olla toeks, sest insuldist taastumine võib olla pikk ja vaevarikas protsess. Taastusravi mängib võtmerolli – füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi ja teised ravimeetodid aitavad taastada kaotatud oskusi ja parandada elukvaliteeti. Lähedaste toetus on seejuures väga oluline, kuna patsient vajab sageli motivatsiooni ja tuge, et järjepidevalt taastusraviga tegeleda.

29. oktoober on rahvusvaheline insuldipäev. Täna, 29. oktoobril on kell 9-12 on Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse ja C-korpuse esisel alal avatud insuldi teavituspunkt. Seal on patsientidel võimalik mõõta vererõhku ja veresuhkru taset, saada teabelehti ning esitada küsimusi insuldi kohta neuroloogiakeskuse spetsialistidele.

Insult tuleb valutult ja järsku. Ühtäkki muutub kõne segaseks ja üks kehapool tuimaks, sest tromb takistab verevoolu ning selle kaudu ka hapniku ligipääsu ajule. Haige peab kiiresti jõudma arsti juurde, et päästa, mis veel päästa annab. Üks Suurbritannias tehtud uuring näitas, et iga kolmas inimene jättis insuldile eelnevad sümptomid tähelepanuta ega pöördunud arsti poole. Nii juhtus ka Kadriga, kes jõudis arsti juurde alles pärast üleelatud miniinsulti.

„Kohutav tunne oli, kui mõistsin, et teised ei saa minu jutust aru! Kartsin väga, et see jääbki nii,“ meenutab Kadri (45), kellel oli viie aasta eest mini­insult. Sellele eelnes vaimselt raske ja stressirohke periood. „Silmad tõmblesid, keskendumisvõime oli vilets, uni kehv, aeg-ajalt kumises pea,“ loetleb Kadri. Jaanipäeval tekkis tal minestushoog ning pärast seda ei suutnud ta tõsta vasakut jalga ja ka vasak näopool oli tuim. „Olin liikudes kohmakas, komistasin iseenda jalgade otsa. Tundsin, et midagi on väga teistmoodi, näiteks ei suutnud ma nurkadest mööda manööverdada.“

Nädal hiljem läks Kadri välislähetusse ja pidi rääkima inglise keeles. „Enda meelest rääkisin ma väga normaalselt, aga minust ei saadud aru. Ka eesti keeles paluti mul öeldut korrata, sest mu juttu ei mõistetud,“ räägib Kadri. Pärast välis­reisi pöördus ta perearsti poole ja rääkis oma loo. Arsti antud teste täites jäi Kadri mitmel puhul jänni, mispeale arst hakkas kahtlustama üleelatud insulti...

Kadri lugu loe edasi juba artiklist, lisaks saad teada:

• Tunnused, mis viitavad insuldile

• Millal peab kiirelt tegutsema ja kuidas insulti ravitakse

• Mis saab pärast insulti

LOE EDASI SIIN > Pärisinsuldile võivad eelneda korduvad atakid, mille sümptomid taanduvad paarikümne minutiga. Milline on miniinsult? Kadri lugu