68-aastane Aivar märkis, et tema käib sõeluuringul lapselapse soovitusel. „Tütre tütar tuletab alati meelde, kui on minu aasta sõeluuringul osaleda. Nii ka seekord. Olen teda kuulanud ja ikka sõeluuringust osa võtnud – ise tahan ju ka, et elu oleks võimalikult pikk ja saaks lähedastega kaua koos aega veeta. Siis on aga ka vaja oma tervist aeg-ajalt kontrollida,“ ütles ta.

Möödunud aastal osales soolevähi sõeluuringul 60,4% kutsututest. Suurem osa neist sai uuringul osaledes kindlustunde, et nende tervisega on kõik korras. Edasisi uuringuid vajab aastas vaid 6% kutsututest ning neist suuremal osal avastatakse vähieelsed muutused, mitte vähk. Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri andmed näitavad, et vähieelsed muutused avastatakse ligi igal 70. sõeluuringul osalejal, vähk aga vaid ligi igal 540. osalejal.

Tänavu on tasuta uuringule kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964.

Soolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi saab mugavalt võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud. Tervisekassa kinnitab, et juhul kui peaks tekkima vajadus lisauuringuteks või raviks, siis ka need kulud on kaetud kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta inimestele.

Hoolimata sellest, et 2023. aastal püstitati Eestis soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekord ning soolevähi sõeluuringul osales 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest, on soolevähk ikkagi vähkidest üks suurimaid surmapõhjustajaid. 2022. aastal suri soolevähi tõttu Eestis 457 inimest. Soolevähi varajaseks avastamiseks peaksid üle 45-aastased inimesed regulaarselt ennast kontrollima.

Jämesoolevähk on probleem nii Eestis kui maailmas. Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst Indrek Seire sõnul diagnoositakse Eestis iga viies jämesoolevähi juhtum juba kaugsiiretega ehk liiga hilja. „Jämesoolevähi patsientide elulemus on Eestis oluliselt madalam kui mujal Euroopas ja ka näiteks Soomes ning Taanis. See on selge märk, et meil avastatakse jämesoolevähk liiga hilja. Varakult avastatud jämesoolevähk on väga hästi ravitav ning regulaarne kontroll aitab vähki haigestumist ennetada,“ selgitas dr Seire.

Ta lisas, et Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule igal aastal ligi 80 000 60-68-aastast inimest. Tegelikkuses vajaks kontrolli oluliselt rohkem inimesi ning uuringuid peaks alustama varem – 45-aastaselt. Kui lähisugulastel on on esinenud soolevähki, peaks alustama ennetavate uuringutega juba 40-aastaselt...