Uudne endometrioosiravim sai tervisekassa soodustuse. Eestis kannatab selle kroonilise tõve käes pea 30 000 naist

Alates 1. oktoobrist kehtib tervisekassa soodustus endometrioosi ravis kasutatavale innovatiivsele hormoonravi preparaadile, mis sisaldab toimeaineid relugoliks, östradiool ja noretisteroonatsetaat. Endometrioosi esineb 10–15 protsendil viljakas eas naistest, Eestis ligikaudu 30 000 naisel.

Endometrioos on krooniline haigus, mida ei ole võimalik välja ravida. Ravi eesmärgiks on maksimaalselt vähendada valu ja muid sümptomeid, suurendada rasestumise võimalust ning parandada naise elukvaliteeti.

Relugoliks on mittepeptiidne GnRH retseptori antagonist, mis seondub hüpofüüsi eessagaras GnRH retseptoritega ja pärsib neid. Sedasi takistatakse haiguse levimist ja menstruatsioonid muutuvad vähem valulikuks ning väheneb menstruatsiooniaegse veritsuse hulk.

Endometrioosist ja selle ravist räägivad Tartu Ülikooli Naistekliiniku naistearstid ja õppejõud Katrin Täär ja Helen Reim:

Endometrioosi puhul kasvab ja areneb (sh veritseb) emakaõõnt voorderdav limaskesta kude väljaspool emakat, mistõttu tekib naaberorganites ärritus, võivad tekkida liited ja munasarjades ka tsüstid. Peamisteks kaebusteks on elukvaliteeti häiriv valulik menstruatsioon ja/või viljatusprobleemid, kuid kaebused võivad laias ulatuses varieeruda. Haigus on naissuguhormoon östrogeenist sõltuv ja võib alata juba noorukieas ning hakkab kehas taanduma menopausi saabudes. Tänapäevane ravi on vajadusel suunatud selle staadiumi tagasipöörduvale imiteerimisele. Ravi üks nurgakivisid on hormonaalne ravi, et vastandada östrogeeni mõju naise organismis. Selleks kasutatakse erinevaid kombinatsioone (nii kombineeritud kui ka monohormonaalsed ravimeid) koos valuraviga. Ravi on pikaaegne ehk tänaseks teadaolevatele andmetele tuginedes on soovitav endometrioosi hormonaalne ravi katkestada vaid rasestumissoovi või ravi häirivate kõrvaltoimete tõttu.

Endometrioos mõjutab maailmas teadaolevalt üht naist kümnest, kuid paraku on sümptomid nii levinud, et sageli saavad naised diagnoosi alles siis, kui valu hakkab elu segama või ei õnnestu rasedaks jääda. Kas ja kui vajalik on endometrioosi avastamine ning milline on ravi?

Confido naistearsti dr Lea Langi sõnul on tegemist healoomulise kroonilist laadi haigusega, mille korral esineb endomeetriumisarnast (emaka limaskest) kude emakast väljaspool, tavaliselt vaagnas ja kõhuõõnes. „Endometrioosi levimus naispopulatsioonis on 2–10% ning fertiilses eas naiste seas kuni 50%. Sellest haigusest on mõjutatud 190 miljonit naist maailmas,“ lisab ta.

Miks endometrioos tekib?

Olenemata sellest, et tegemist on levinud haigusega, ei ole selle tekkepõhjused teada. Küll aga on mitu teooriat selle kohta, miks haigus tekib. „Enim domineerib retrograadse menstruatsiooni teooria: päevade ajal satub menstruaalverd munajuhade kaudu kõhuõõnde. Siiski ei osata ka selle teooria puhul selgitada, miks mõnedel naistel vaagnasse sattunud menstruaalveri implanteerub ja hakkab seal põletikku tekitama, aga teistel mitte,“ toob dr Lea Lang näite. Ta lisab, et kuna endometrioosikollete, sõlmede ja tsüstide kasvu kiirus ning potentsiaalse progressiooni muster ei ole teada, ei ole seetõttu ka veenev patofüsioloogia teada.

Endometrioosi peamine sümptom on valu

Dr Lang ütleb, et endometrioos mõjutab naisi kahe põhilise tunnuse kaudu: valu, mis on levinuim sümptom, ning raskused rasestumisel (subfertiilsus)...

LOE EDASI ARTIKLIST > „Valu muudab igapäevatoimetused keeruliseks.“ Naistearst selgitab, miks on oluline endometrioos avastada ja milline on ravi