Toitumine mängib rolli südamehaiguste, vähi, diabeedi ja dementsuse väljakujunemisel. Mida süüa vähem, mida rohkem ja miks?

Kõige olulisem haiguste regulaator on meie toitumine. Toit on ravim. Kuid see võib olla ka mürk, kirjutab dr Mark Hyman oma raamatus „Igavesti noor“. Kuidas ülitöödeldud toit meie tervist mõjutab ja millega saame immuunsüsteemi tugevdada, loe juba raamatukatkendist.

Kõige olulisem haiguste regulaator on meie toitumine. Toit on ravim. Kuid see võib olla ka mürk. Tänapäeva läänelik töödeldud toidu dieet põhjustab kogu maailmas konservatiivsel hinnangul 11 miljonit surmajuhtumit aastas, mis on tõenäoliselt väga alahinnatud, arvestades, et 41 miljonit inimest aastas sureb kroonilistesse haigustesse – see on 71 protsenti maailma kõigist surmajuhtumitest. Tubakatarbimine põhjustab neist surmadest 7 miljonit. Keskkonnatoksiinid, mida sageli nimetatakse autogeenideks (tekitavad autoimmuunhaigusi) ja obesogeenideks, panustavad koosmõjus vale toitumisega sellesse, et edendada vananemistunnuseid ja põhjustada 9 miljonit lisasurma aastas. Toitumine mängib olulist rolli südamehaiguste, vähi, diabeedi ja dementsuse väljakujunemisel. Need haigused olid kõigest 150 aastat tagasi haruldased või puudusid täiesti. 1800. aastate alguse haigladokumendid näitavad selgelt 2. tüüpi diabeedi ja südamehaiguste haruldust ning näitavad, et need ei ole inimelu vältimatud tagajärjed, vaid kohanemine halbade oludega.

Ameerika Ühendriigid on loonud maailma halvima dieedi ja eksportinud selle peaaegu igasse planeedi riiki, mistõttu 31 miljonit neist krooniliste haiguste põhjustatud surmajuhtumitest maailmas leiavad aset madala või keskmise sissetulekuga riikides, ületades kahekordselt nakkushaigustest põhjustatud surmajuhtumite arvu.

Kuidas saame toidu mõjul oma tervist kahjustamise asemel toetada, loe edasi juba artiklist.