Novembrist hakkab kehtima uus patsiendikindlustuse süsteem, kus ravivea või eksimuse tõttu kannatanud patsient saab hüvitist taotleda otse kindlustusseltsilt. Muudatus tähendab seda, et nii suurhaiglatel, tervisekeskustel kui ka väikestel kliinikutel tekib kohustus sõlmida vastutuskindlustus. Kes selle lõpuks kinni maksab? Pakutakse, et eks ikka patsient.
Uue seaduse rakendamine on edenenud üle kivide ja kändude. Algselt pidi see jõustuma sellel suvel, kuid lükati siis edasi novembrisse. Kindlustuse pakkujad pole olnud teenuse osutamisest väga huvitatud, sest meditsiin on keeruline valdkond. Septembris tekkis halb üllatus, kus kolme kindlustusseltsi asemel hakkab tervishoiu asustustele pakkuma vastutuskindlustust ainult üks. Seesami ja BTA omanikfirma otsustasid teenuse pakkumisest loobuma, seega jäi vaid PZU kindlustus. Tervishoiuasutustel on nüüd õiglane hirm, kas monopoliseisus ettevõte tahab neilt koorida seitse nahka.
Kõik ühel pulgal
Vastutuskindlustuse peavad tegema kõik tervishoiuasutused ehk nii suurhaiglad ja tervisekeskused kui ka üksi praktiseeriv füsioterapeut või hambaarst. „Meil ei tehta suuri operatsioone ega võeta vastu sünnitusi,“ ütleb MTÜ Eesti esmatasandi tervisekeskuste liidu juhatuse liige Georg-Marten Lanno. „Tervisekeskustes osutatakse teenuseid peamiselt laua taga ja invasiivne ravi piirdub enamasti süstidega. Sellegipoolest on seaduse vaates perearsti külastus potentsiaalselt sama ohtlik kui operatsioon haiglas.“ Samas Lanno nõustub, et vastutuskindlustus on vajalik patsiendiohutuse süsteemi osa, mis soodustab ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist.
