Küsimus „Mida süüa?“ pole kunagi varem tundunud nii keeruline. Professor Tim Spectori soovitused, kuidas toiduvalikutest tervisekasu saada
Olgugi et toit on tervisliku eluviisi puhul meie suurim liitlane, pole küsimus „Mida süüa?“ tundunud kunagi varem nii keeruline, tõdeb geneetilise epidemioloogia professor Tim Spector oma uues raamatus „Toit on elu“. Loe katkendit raamatust, kus professor jagab oma lihtsaid toitumisharjumusi, millest sinagi võid palju tervisekasu saada.
Tim Spector on geneetilise epidemioloogia professor Londoni King’si kolledžis ja juhib Suurbritannia kaksikute registrit. Arsti ja teadlasena on ta alates 1992. aastast tõestanud, et paljudel tavahaigustel, mis arvati olevat vananemisest ja keskkonnamõjudest tingitud, on geneetilised põhjused.
Raamatus „Toit on elu“ tugineb ta enam kui kümnendi väldanud tänapäevastele uuringutele ning vürtsitab neid isiklike vaadetega, et pakkuda uut ja põhjalikku infot selle kohta, mida peaksime oma toidust teadma. Vaadeldes laiapõhiselt kõike alates keskkonnamõjudest ja toidupettustest kuni allergiate ja väärate toidusiltideni näitab Spector meile ka paljusid igapäevaste toiduainete imelisi ja ootamatuid omadusi, mida teadlased alles nüüd hakkavad mõistma.
Katkend raamatust „Toit on elu“:
Kohutavad vead, mida oleme toidu puhul teinud, ilmnevad ehk kõige selgemalt meie laste toidulaual. Kõik toidud, mille kohta nüüd teatakse, et nad on kahjulikud ja seal pole tervisele midagi kasulikku, on just need, millega sageli söödame oma lapsi nii Suurbritannias kui ka USA-s: ülitöödeldud toidud paljude krõpsude, suupistete, pitsade, mahlade, hommikusöögihelveste ja puuviljajogurtitena, millele on lisatud liigselt suhkrut, ning samuti valmistoidud ning töödeldud liha ja kala. Nutikas toiduturundus ja ebaaus markeerimine hullutavad vanemaid arvama, et nad ostavad oma lastele sobivat toitu, aga iga viies kaheteistkümneaastane laps on USA-s ja Suurbritannias ülekaaluline ning need arvud kasvavad ikka veel, eriti kõige vaesemate laste hulgas. Samuti tuleb keelata jubedad ja tarbetud „lastemenüüd“ restoranides – mida ei ole nendes maades, kus laste ülekaalulisus ei ole tavaline – ja harjutada lapsi sööma juba varases nooruses tõelist toitu.
Esimesed 1000 päeva alates eostumisest kuni lapse teise sünnipäevani on kõige tähtsam aeg, mil pannakse paika täiskasvanuea tervisemuster ja kus mikrobioom on kõige paindlikum. Söötes oma lastele sünnist saadik rämpstoitu – ülitöödeldud piimasegusid, valmis beebipüreesid, saia, võisarvesaiu, ülitöödeldud köögiviljapulgakesi, suhkurdatud toorjuustu, krõpse ja kananagitsaid, mis kõik loputatakse alla puuviljamahla, maitsestatud piima või isegi limonaadiga –, jätame me nad ilma nende keha ja aju peamistest ehitusplokkidest.
