Mingil ajal katsus ta kogunevaid ülekilosid kontrolli alla saada ja liitus Kaalujälgijatega. Elas nende punktisüsteemi järgi koguni kolm kuud ja kaal kahaneski. „Mõtlesin, et oh, väga äge – allavõtmine on nii lihtne ja küll ma saan edasi ise hakkama. Muidugi jäi asi soiku, kõik läks vanaviisi edasi, kaotatud kaal tuli tagasi ja rohkemgi veel,“ meenutab Mario. „Mitmeid aastaid nägid õhtud välja nii, et telekat vaadates kulus ära 3–5 õlut ja 1–2 suurt pakki krõpse. Ma ei andnud endale üldse aru, et nii palju söön.“

Mario tööauto oli neil aegadel paras sõitev snäkiladu. Kaubik, millega ta objektide vahel liigub, oli täis igasuguseid ampse – neid leidus kindalaekas, uksesahtlites, päikesesirmi sees. Alati, kui Mario liikus ühelt objektilt teisele, kasutas ta aega millegi söömiseks.

Tervis halvenes

Praegu tagasi vaadates ütleb Mario, et kogukana oli elu päris raske...

Millised muutused aitasid Mariol kaalu langetada ja milliseid põhimõtteid ta täna oluliseks peab, loe juba artiklist.