Kardioloog: haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse kasvab kõige kiiremini keskealiste naiste hulgas
(35)Kui tavaliselt räägitakse südame-veresoonkonnahiagustest seoses meeste tervisega, siis sel aastal on Ravimitootjate Liit koostöös Eesti Kardioloogide Seltsiga võtnud fookusesse naiste südametervise. Südame-veresoonkonnahaigused on nagu meestelgi – naiste surmapõhjus number üks, sealjuures sureb selle tõttu naisi rohkem kui mehi.
„Kuigi üldine teadlikkus südame-veresoonkonnahaigustest on viimase kümnendi jooksul suurenenud, kaldub enamik tervishoiutöötajad ja patsiente endiselt naiste südameriskeriske alahindama – kõrget vererõhku, infarkti ja insulti seostatakse peamiselt meestega. Kahjuks see aga nii ei ole: ka naised on riskigrupis, sellest on lihtsalt seni vähem räägitud,“ sõnas ITK Südamekeskuse kardioloog dr Anu Hedman. Naiste puhul tekib lihtsalt südame-veresoonkonnahaiguste risk vanuseliselt pisut hiljem. „Kui meestel on olulisteks ennetus- ja jälgimisaastateks 30.-50. eluaastad, siis naistel alates 40. eluaastatest. Üheks põhjuseks on see, et naiste kardiovaskulaarse riski tõus kasvab hüppeliselt menopausi järgselt östrogeeni taseme languse ja selle kaitsva toime kadumise tõttu,“ rääkis dr Hedman.
Naiste südame-veresoonkonnahaigused on aladiagnoositud ja alaravitud ning on mitmeid tegureid, mis soodustavad ebavõrdsust naiste südame-veresoonkonnahaiguste avastamisel ja ravimisel. „Kahjuks näitab statistika, et nii Euroopas kui USAs kiireim suhtelise suremuse tõus veresoonte lubinemise ehk ateroskleroosi tõttu on just kuldses keskeas naiste hulgas, st naistel vanuses 45-65,“ lisas dr Hedman ning selgitas, et osalt on põhjuseks hilinenud diagnoosimine – kuna teadlikkus naiste kardiovaskulaarsetest riskidest on madal, ei oska naised seda ka endal kahtlustada. „Samuti mängivad rolli soospetsiifilised riskitegurid: rasedusaegne vererõhu tõus ja diabeet, enneaegne menopaus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, ülekaal, samuti esineb reumaatilisi haigusi naistel rohkem – ka need tõstavad oluliselt kardiovaskulaarset riski.“
Naised on ka insuldi diagnoosimisel vanemad, insuldijärgne igapäevatoimetustega toimetulek ja ka taastumine on naistel kehvem.
Südame- ja veresoonkonnahaigused on naiste peamine surmapõhjus kogu maailmas, puudutades igas vanuses naisi. Ometi on naiste südame-veresoonkonnahaigused endiselt tõsiselt aladiagnoositud ja alaravitud. Selle põhjuseks on peamiselt mitmesugused väärarusaamad, sealhulgas laialt levinud arvamus, et südame-veresoonkonna haigused mõjutavad mehi rohkem kui naisi. Südame- ja veresoonkonnahaigused on endiselt maailmas esikohal sellega, et põhjustavad igal aastal rohkem kui 20,5 miljonit surmajuhtumit. Maailma südamepäeva tähistatakse igal aastal septembri viimasel pühapäeval, tänavu 29. septembril. Päeva algataja on Maailma Südameföderatsioon.
