Eestis on ligi 17 000 kroonilise C-hepatiidiga inimest, kes pole oma tõvest teadlikud. Haigus päädib maksavähiga. Õigeaegne ravi päästab

28. juulil tähistatakse rahvusvahelist hepatiidipäeva, millega pööratakse tähelepanu viirustest põhjustatud hepatiidile ehk maksapõletikule, mis võib kulgeda aastaid sümptomiteta, aga põhjustada hiljem väga tõsiseid tagajärgi. Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et C-hepatiidi põdemine tõstab oluliselt maksavähi tekkeriski, mistõttu on haiguse varajane avastamine, ravi ning ravijärgne kontroll eluliselt oluline.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel elab maailmas üle 50 miljoni inimese, kellel on krooniline C-hepatiit (HCV) ning igal aastal nakatub 1 miljon inimest. WHO hinnangul suri 2022. aastal ligikaudu 242 000 inimest maksatsirroosi ja maksavähi tõttu.

Eesti Infektsionistide Seltsi esimehe dr Mait Altmetsa sõnul näitab hiljutine hiljutine Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raport, et Eestis on C-hepatiidi esinemissagedus ~1,7%. Seega võib arvestuslikult Eestis elada ligikaudu 17 000 inimest, kellel on krooniline C-hepatiit ja kes paraku ise ei ole oma haigusest teadlikud ning pahaaimamatult ka viirust edasi kannavad.

Sellega on Eesti Euroopas koos Rumeenia ja Bulgaariaga kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas. Olukorra lahendamist raskendab tõsiasi, et Eestis ei ole endiselt loodud riikliku hepatiitide skriinimise süsteemi, mis aitaks patsiendid üles leida.

Hepatiidi peamisteks põhjustajateks on viirused, millest enimlevinud on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. Eesti Vähiliit toob välja, et kui A- ja B-hepatiit on vaktsineerimisega ennetatavad, siis C-hepatiidi vastu puudub vaktsiin, kuid on olemas ravi.

Kuidas C-hepatiit levib

C-hepatiit levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida teistes haige inimese kehavedelikes näiteks spermas jne. C-hepatiidi avastamise teeb keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb tavaliselt ilma spetsiifiliste sümptomiteta, mistõttu jääb ägedas staadiumis enamasti diagnoosimata ning haigus kulgeb edasi kroonilisena. Pikaaegne viiruskandlus kahjustab lisaks maksale veel mitmeid teisi organeid. Süsteemse haigusena raskendab C- hepatiidi viirus krooniliste haiguste ja erinevate kasvajaliste protsesside kulgu. Oluline on teada, et läbipõdemisel ei teki immuunsust ning võimalik on korduv nakatumine.

Kes peaksid end testima?

C-hepatiidi avastamiseks on lihtne vereproov, mida on võimalik teha perearsti juures või SYNLABi proovivõtupunktides üle Eesti.

Testima peaksid ennast eelkõige inimesed, kellele on tehtud vereülekanne enne 1994. aastat või need, kellel on tätoveeringud või keha augustusi, kes on kasutanud püsimeiki või on jaganud mingil põhjusel teise inimesega süstalt.

Ettevaatusabinõuna ei ole soovitatav jagada teiste inimestega isiklikke hügieenitarbeid, näiteks hambaharja, raseerimisvahendeid ja maniküüritarbeid ning juhuslike vahekordade ajal tuleks alati kasutada kondoomi.

Ravi on olemas

„Eriti kurvaks muudab olukorra tõsiasi, et kroonilise C-hepatiidi jaoks on olemas ravi juba alates 2016. aastast, kuid maksavähki haigestumise ja suremuse näitajad Eestis on endiselt tõusuteel,“ tõdes Eesti Vähiliidu juhataja Maie Egipt. „Maandage maksavähki haigestumise riske, testige ennast C-hepatiidi viiruse suhtes vähimagi kahtluse korral,“ lisas Egipt.

Riskirühma kuulumist on täpsemalt võimalik kontrollida täites lihtsa riskiküsimustiku. Riskigruppi kuulumise korral soovitab Vähiliit kindlasti teha analüüs C-hepatiidi viiruse antikehade määramiseks.

Siin leiad täpsemat infot C-hepatiidi kohta ja maksavähi kohta.

LOE LISAKS > Kogemuslugu c-hepatiidi põdejalt. „Olin diagnoosi kuuldes hirmust kange. Ei teadnud, et kellelgi peres ega tuttavate seas oleks selline haigus olnud“

„Varem lonksasin matkal silmagi pilgutamata termosest, mis oli sõprade seas ringile saadetud, nüüd joon aga alati enda pudelist,“ räägib Margit. Paari aasta eest paranes ta pika kuluga ja maksa räsivast C-hepatiidist.

Aastal 2018 tuvastati Margitil tervisekontrollis vereprooviga C-hepatiit. „Olen väga tänulik toonase arsti soovitusele teha peale tavapärase läbivaatuse ka põhjalikum verenäitajate kontroll,“ märgib Margit, kes oli diagnoosi ajal 28aastane. Kuidas ta nakatus, ei tea naine tänini. „Ma ei tundnud end haigena ja mul ei tekkinud mingeid sümptomeid, samuti ei olnud kokkupuuteid tätoveeringute ega süstaldega,“ räägib ta. „Ehk sain nakkuse mõnes ebahügieeniliste tarvikutega spaas või kuskil mujal?“

Vereproovi tulemustest nähtus kõrvalekalle maksanäitajates ja veidi hiljem selgus, et tegemist on C-hepatiidiga. „Olin end pigem seostanud hooajalise külmetuse ja põiepõletiku kui hepatiidiga, seega olin diagnoosi kuuldes tõtt-öelda hirmust kange,“ meenutab Margit. „Ei teadnud, et kellelgi tuttavatest – veel vähem peres – oleks selline haigus olnud.“

Peas vasardas mõte maksahaiguse süvenemisest. Teisalt oli kartus ka ümberkaudseid nakatada.

Rohkeid emotsioone tekitanud diagnoosi saamise järel püüdis Margit end rohkem harida, kuid leidis adekvaatse info kõrval ringlemas ka mitmeid õõvastavaid lugusid maksavähist ja ravile mittealluvast viirusest...

Loe edasi juba artiklist.