Esimesed sekundid ja minutid on põletushaava esmaabis määrava tähtsusega. Siin kõige olulisem, mida pead teadma

Suvel juhtub kõige rohkem traumasid, mille hulka kuuluvad ka põletushaavad. Õige esmaabi on nende korral eriti oluline, sest sellest oleneb nii kahjustuse ulatus kui ka haava paranemine. Põletushaavu võivad peale vedeliku ja kuumuse tekitada ka päike ja kemikaalid.

Alice’il on endiselt meeles 20aastatagune loodusmatk sõpradega Lätti. „Panime telgid üles, lõkke põlema, lustisime ja nautisime ilusat õhtut. Tuul küll keerutas lõket, aga keegi meist ei osanud sellele suuremat tähelepanu pöörata.“

Kui hakkas õhtul jahedaks minema, läks Alice sooja saamiseks lõkkele lähemale. Ta ei märganud, kuidas suurem tuulehoog lõkketule pükstele keerutas. Hommikul märkas ta, et jalalt on nahk maha tulnud ja see ei näe hea välja. Abikaasaga sõideti Lätist esmajoones Pärnusse esmaabisse.

Proviisor Triinu Entsik-Grünbergi sõnul sõltub oskusliku esmaabi andmisest põletushaava kahjustuse ulatus ja sügavus ning traumast taastumise kiirus. Põhilised põletushaava põhjustajad on tulised vedelikud (vesi, tee, kohv, supp), leek (küünal, gaasipliit, lõke) või tulised esemed (pliit, ahi, saunakeris). Sarnaseid koekahjustusi põhjustavad aga ka elektrivool (elektripõletus) ja elektromagnetkiirgus (näiteks päikese- ja solaariumipõletus) või nahale sattunud kemikaalid (keemiline põletus ehk söövitus). Kõigi nende esmaabis võib lähtuda samadest võtetest.