Selg jälle valutab? Perearstid jagavad soovitusi, kuidas valu leevendada ja ennetada
(1)Pole just kuigi palju inimesi, kes saaksid öelda, et pole kunagi tundnud seljavalu. Hea uudis on aga see, et lõviosa seljavaludest ei ole ohtlikud ja inimene saab end ise koduste võtetega aidata.
Alaseljavalu loetakse üheks sagedasemaks terviseprobleemiks. „Mõnikord piisab vaid kergest kummardumisest hammaste pesu ajal. Sellised valud taanduvad tavaliselt ruttu. Enamasti ei ole alaseljavalu ohtlik ning raviks piisab esialgu valuvaigistitest ja edaspidi tervislikust liikumisest,“ selgitas Käina perearst Helve Kansi. Seljavalu võib tekkida näiteks higisena pärast trenni külmetudes või aiamaad kaevates lihaseid üle koormates.
Medicumi Lasnamäe perearstikeskuses töötav perearst Tommi Ründal tõdes, et 90% juhtudel on seljavalu põhjus mehaaniline. Kõige sagedamini on tegemist lihase või sideme venitusega või lihasspasmiga, harvem esineb diski herniatsiooni (prolapsi), osteoartriiti ehk lülisamba liigeste vahelist kulumist, osteoporoosi ja sellest tulenevalt lülisamba murdu, samuti põletikulist liigesehaigust. „Seejuures võivad põhjused olla ka kombineeritud ja probleem ei pruugi olla täpselt ühes struktuuris,“ selgitas Ründal. See on ka põhjus, miks perearst valutava selja üle kaebavat patsienti kohe röntgenisse ei saada.
Röntgenuuring ei ole hea meetod seljavalu uurimiseks, kuna see kuvab ainult luulisi struktuure ja annab aimdust liigese pindadest. Seljavalu põhjuseks on aga tihti sellised struktuurid, mida röntgenis ei näe. Lisaks on seljaröntgeni puhul tegu suure kiirgusdoosiga, mille tõttu saadav kahju on suurem kui kasu. „Inimesele võib tunduda, et midagi ei võeta temaga ette, kuid tegelikult on arstidel seljavaluga suur kogemus – nad küsitlevad ohumärkide asjus, et otsustada, millal on vaja kiiremaid uuringuid,“ rõhutas Ründal. Täpsemaid uuringuid tehakse tavaliselt siis, kui tegu on kroonilise seljavaluga ehk valu on püsinud 12 nädalat või rohkem.
Peretohter Helve Kansi lisas, et kroonilise valu tekkele aitab kaasa ka see, kui inimesel on vaimseid pingeid või haigusi. „Siis muutub kogu organism valude suhtes ülitundlikuks ja valul on oht muutuda krooniliseks. Seetõttu saadavad arstid pikemalt kestnud seljavaluga patsiente hoopis psühholoogi vastuvõtule, mis esialgu tundub patsiendile kummaline.“
Esmaabi valuvaigistitest ja liigutamisest
Valu kannatama ei pea, selle leevendamiseks võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni. „Sageli inimesed ei taha võtta valuvaigisteid, vaid soovitakse teada saada valu põhjus. Paraku ongi alarmsümptomite puudumisel tegemist mittespetsiifilise seljavaluga, mille korral pole võimalik täpselt öelda, milline kude valu teeb,“ nentis doktor Kansi.
Lisaks valuvaigisti võtmisele on tohtrite teine soovitus mitte jääda voodirežiimile. „Natuke peab üritama liikuda, kasvõi kõndida. Ägeda valuga võib esimestel päevadel ära jätta raske füüsilise töö, mis koormab selga. Kui vähegi võimalik, soovitan teha lihtsamaid seljaharjutusi. Kui viie kuni seitsme päevaga valud ei vähene, võiks konsulteerida oma perearstikeskusega,“ soovitas doktor Ründal. Kui aga selgub vajadus tegeleda seljast tingitud probleemidega süvitsi, võib perearst suunata patsiendi füsioteraapiasse.
Kõige olulisem on hoida oma lihased töös ja tugevad, siis ei pruugi seljavalu tekkidagi. „Nõrkade lihastega inimestel ei tee lihased oma tavapärast tööd ja paiguti tekib lihaste ja liigeste süsteemis ülekoormus, mis annab valudega tunda,“ selgitas Kansi. Valude korral soovitatavad esialgsed harjutused on väga leebed ja tunduvad lihtsad, kuna oluline on säilitada liikumist ja samas mitte teha organismile liiga. Valu vähenedes saab liikuda raskemate harjutuste juurde, et suurendada lihaste treenitust. Lihaste püsiva treenituse tagab aga järjepidevus. Sageli leiavad seljavalutajad ise tee jooga ja pilatese juurde, sest pidevalt kehaga tegeledes ei pruugi seljavalud korduda või on vähem intensiivsed.
Teinekord jõuavad arsti juurde ka sportlikud inimesed, kel lihaskond tugev ja liigesed toimivad hästi, kuid selg siiski valutab. „Treeningud võivad soodustada seljavalusid, kui ei venitata koormust saanud lihaseid ja pinge neis kuhjub,“ selgitas doktor Kansi. Seljavalutajatele on kõige olulisemad spetsialistid füsioterapeudid, kelle nõuanded aitavad nii nõrkade lihaste treenimisel kui ka pingesse treenitud lihaste hooldamisel.
Suitsetamine ja ülekaal soodustab seljavalu
Tervislik elustiil on seljavalude leevendamisel ja vältimisel võtmetähtsusega. Seevastu kõik, mis halvendab kudede toonust ja verevarustust, aitab kaasa seljavalude püsimisele. Väheliikuva elustiiliga inimeste lihaste jõud alaneb, nad ei jõua liigestele ja luudele piisavat tuge pakkuda. Ka istuv eluviis soodustab sundasendist tekkivaid valusid.
Kuna suitsetamine halvendab verevarustust, sh alaselga verega varustavates struktuurides, siis toimuvad kudedes negatiivsed muutused. Selle tagajärjeks võib olla valu.
Teada-tuntud tõde on ka see, et seljavalu võib sagedamini esineda suure kehakaalu tõttu, kuna keha raskuskese muutub ja mõnedele lihastele laskub ülekoormus. „Alaselg valutab seetõttu sageli rasedatel, kuid olukord paraneb peale sünnitust. Rasvunutel jäävad valud aga krooniliseks,“ tõdes Kansi. „Ka halb uni ja liigne stress mõjutavad vaimset tervist ja on seetõttu hämmastavalt olulised meie valumehhanismide häirijatena. Kõik, mis on ebatervislik, soodustab ka seljavalusid.“
Soovitused seljavalu leevendamiseks
Võtke vajadusel valuvaigisteid.
Ärge jääge passiivseks, vaid liikuge, võimelge. Võimlemisharjutuste tegemine aitab organismi n-ö heas mõttes töös hoida. Liigutamisega paraneb lihastes ja teistes struktuurides verevarustus, lihasjõud tugevneb, rüht paraneb, keha biomehaaniline tasakaal on parem. Lisaks sellele annab liikumine üldist head efekti ka teistele organitele ja aitab vaimset tervist hoida.
Nõuandeid, mida seljavalu korral teha ja milliseid võimlemisharjutusi harrastada, leiate juhisest „Kuidas vabaneda seljavalust?“.
Abi saab küsida apteekrilt või perearsti nõuandeliinil 1220.
Soovitused seljavalu ärahoidmiseks
Treenige regulaarselt (kiirkõnd, rattasõit, ujumine) 150–300 minutit nädalas (hea oleks lisaks teha kaks korda nädalas jõutreeningut) ja sooritage seljaharjutusi.
Hoidke kehakaal kontrolli all ja toituge tervislikult.
Jälgige tööl ergonoomikat.
Ärge suitsetage ega tarbige alkoholi, hoidke regulaarset unerežiimi, võimalusel vältige liigset stressi.
