ENNE JA PÄRAST | „Kaalunumber polnud eesmärk omaette, tahtsin tunda end paremini.“ 40 ülekilost vabanenud Annabel end teistega ei võrdle

Me kõik teame, et mõnikord kasvavad töö, õpingud ja igapäevaelu tegemised üle pea, nii et kaome nende sisse ära. Kuidas siis ennast taas üles leida? Ajasime juttu 26-aastase Annabeliga, kes tegi kaks aastat tagasi oma elus kannapöörde ja tõdeb, et tunneb end nüüd taas iseendana.

Mis ajendas sind oma elustiili muutma?

Olin oma elus jõudnud paika, kus olin, pärast mitut keerulist aastat, oma vaimse tervise taas enam-vähem rea peale saanud, kuid füüsiline tervis oli selle ajaga läinud täiesti käest ära. Peas olin suutnud asjad ritta ajada, aga elustiil ja keha olid veel kinni eelmises eluetapis. Nii jõudsingi ühel hetkel otsuseni, et on aeg sisemine ja välimine mina taas vastavusse viia.

Kuidas kirjeldad oma elustiili enne ja nüüd?

Ma olin võrdlemisi laisk, mu tervis oli kehv ja nii söömine kui ka magamine olid ebaregulaarsed. Ma olin pidevalt väsinud ja energiat oli vähe. Olin endaga rahulolematu ja see kandus üle ka suhetesse teistega. Võtsin paljut, mida poleks pidanud, väga isiklikult, kuna enesehinnang oli madal. Kõige suuremana kaalusin 96 kg.

Nüüd tunnen end oma kehas väga hästi, olen õnnelikum ja rahulikum ning liigun iga päev. Käin hea meelega jala, valin lifti asemel trepid ja tunnen trenni tegemisest rõõmu. Magan imehästi. Epileptikuna on korralik uni minu jaoks äärmiselt oluline ja varem ei saanud ma arugi, kui halb mu unekvaliteet oli ning kui palju see mind mõjutas. Nüüd magan nagu beebi ja energiat on oluliselt rohkem. Kaks aastat tagasi ei tundnud ma ennast peeglisse vaadates ära, nüüd vaatab aga vastu seesama Annabel, kelle mõneks aastaks ära kaotasin.

Ja enesekindlus on muidugi meeletu, võrreldes varasemaga. Olen iseendaga rahul ja ütlen uhkusega, et näen hea välja.

Kuidas Annabel 40 ülekilost vabanes, loe edasi artiklist.