Ravimata hooajalisest allergiast võib kujuneda astma. Kuidas allergia ära tunda?
Hooajaline allergia on üks levinumaid terviseprobleeme, millega inimesed kevadest kuni sügiseni võitlevad. Õietolmu ja õitsvate taimede lendlemine õhus võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid sümptomeid, alates nohust ja aevastamisest kuni silmade sügeluseni ja nahalööveteni. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku vanemarst-õppejõud, sisearst-allergoloog dr Mare Pauklin rääkis, mis on hooajaline allergia ja kuidas sellega toime tulla.
Kevadest sügiseni on õhus erinevad allergeenid ja laias laastus jaguneb hooajaline allergia kolmeks. Märtsist maini domineerivad varaõitsvad puud nagu kask, lepp ja sarapuu, mis tekitavad paljudel inimestel allergilisi reaktsioone. Suvel võtab ohjad enda kätte heintaimede õitsemise periood, mil peamiseks ärritajaks on timut. Sügisel põhjustavad rohttaimed, eriti puju, allergiat. „Õietolmu allergia avaldumine sõltub suuresti ilmast – millal lumi ära sulab. Piisab üksikutest ilusatest päevadest, kui õietolmu kontsentraat on õhus kõrge ja tõelised allergikud tunnevad selle ära. Sel perioodil tuleks aknad kinni hoida ja õues pesu mitte kuivatada,“ kirjeldas dr Pauklin.
Hooajalise allergia põhilised sümptomid on allergiline nohu, nina kinnisus, aevastamine ja silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit. „Inimesed tulevad õietolmu allergiaga arsti juurde, sest nende vastu on raske võidelda ja õietolmust ei saa väga hästi hoiduda. On oluline, et patsiendid võtaksid juba ennetavalt allergiavastaseid ravimeid ja tunneksid ära selle õige momendi, kui nina läheb kinni. Tähtis roll on ka lokaalse hormooni tarvitamisel,“ selgitas sisekliiniku vanemarst-õppejõud.
Talvel Eestis õitsvaid taimi pole, kuid siiski võib õietolmuallergikutel välja lüüa ristreaktsioon puu- ja juurviljadega, mille tulemusel võib immuunsüsteem reageerida toiduainetes olevatele allergeenidele ja tuua esile allergilisi reaktsioone. „Tänapäeval on võimalik teha immuunteraapiat, millega tekitatakse allergikul tolerantsus teatud allergeeni, näiteks heintaimede või varaõitsvate puude, suhtes, vähendades seeläbi sümptomite raskust ja sagedust. Vastavalt patsiendi kaebustele hooajal valib arst allergeeni välja,“ ütles dr Mare Pauklin. Seejärel hakatakse väikeste koguste kaupa seda allergeeni inimese immuunsüsteemile tutvustama, kuniks inimesel tekib tolerantsus ja ta ei reageeri enam selle allergeeni suhtes üle. „Tegemist on pikemaajalise raviga, mis kestab kolm kuni viis aastat ja see on käesoleva aja kõige tõhusam ravi,“ lisas dr Pauklin.
Allergiaks nimetatakse immuunsüsteemi ülereageerimist muidu kahjutule tegurile ning õige ravi õigel ajal on väga oluline selleks, et ei tekiks kaugtüsistusi. „On näha, et meesterahvad eriti ei kipu õigel ajal allergoloogile või perearstile minema. Tullakse siis, kui kaebused jäävad püsima – tekib pidev nohu ja raskus hingamisel,“ rääkis dr Pauklin, lisades, et arstile tullakse liiga hilja ja ravimata hooajalisest allergiast kujuneb välja astma.
Allergia diagnoosimisel on oluline arvestada nii patsiendi kaebuste kui ka meditsiiniliste testide tulemustega. Nahatorke testid ja vereseerumi antikehade määramine võivad aidata tuvastada allergiat, kuid diagnoosi paneb arst, arvestades kaebusi ja testitulemusi koos. „Väga oluline on patsiendi enda jutt, kas esinevad klassikalised kaebused. Tavaliselt inimeste kaebused ja nahatorke leid läheb kokku ning kaebused on igal aastal üldiselt samal ajal,“ selgitas dr Pauklin. Kui test näitab reaktsiooni, kuid patsiendil pole kaebusi, siis allergiat diagnoosida ei saa.
