Soole ärritussündroom piinab enam kui 73 000 eestimaalast. Haigust on võimalik ohjata FODMAP dieediga. Kuidas see käib?
19. aprillil tähistatakse rahvusvaheliselt Soole ärritussündroomi päeva (IBS Day), mille eesmärk on tõsta teadlikkust selle levinud haigusseisundi olemusest ning jagada infot patsientide elukvaliteedi tõstmiseks. Soole ärritussündroom on levinud ka Eestis. Tervisekassa andmeil on meil üle 73 000 soole ärritussündroomi diagnoosiga inimese ning igal aastal lisandub umbes 3000 uut juhtu.
Soole ärritussündroomi teabekeskuse eestvedaja Taivi Aun ütleb, et sündroom mõjutab seda põdeva inimese elukvaliteedi igat tahku, sest tüüpiliste kaebuste (puhitused, kõhugaasid, kõhukinnitus või-lahtisus, kõhuvalud) tõttu on häiritud sotsiaalne suhtlus ja igapäevaelu. „Soole ärritussündroom erineb enamikest haigustest, mida on tihti võimalik lihtsalt diagnoosida ja tableti, süsti või operatsiooniga ravida,“ sõnab Aun. „Sündroomi diagnoositakse välistusmeetodil - kui inimesel on sündroomile viitavad sümptomid, mis ei ole seletatavad mõne muu haigusega, siis ongi diagnoosiks just soole ärritussündroom.“
Soole ärritussündroomi teabekeskus on kaardistanud olukorda ning küsitlenud selle diagnoosiga patsiente ja perearste, kelle poole inimesed kaebustega pöörduvad. Perearstide hinnangul on soole ärritussündroom aladiagnoositud, samas seedehäired on üks sagedasemaid kaebusi, millega perearsti vastuvõtule tullakse. Peamine soovitus, mida perearstide patsientidele jagavad, on dieedimuudatused.
Raviks on FODMAP dieet
Meditsiini võimalused soole ärritussündroomiga patsiendi aitamiseks on piiratud – puudub medikamentoosne ravi ning kõige enam saab oma elukvaliteedi parandamiseks ära teha patsient ise.
Viimase kümnendi jooksul on üle maailma peamiseks soole ärritussündroomi sümptomite leevendamise abinõuks Austraalia Monashi ülikooli poolt välja töötatud FODMAP dieet. See kujutab endast teatud tüüpi süsivesikute tarbimise piiramist. Taivi Auna sõnul kinnitab tema praktika, et enamik patsiente saab dieedist kasu ning saavutab tänu sellele oluliselt parema elukvaliteedi. „Teadlike muudatustega toitumises on võimalik saada ebameeldivad sümptomid ja kõhuvaevused kontrolli alla,“ sõnab Aun, kes on ka ise hulk aastaid koos soole ärritussündroomiga elanud.
Aasta tagasi loodud Soole ärritussündroomi teabekeskuse eesmärk on adekvaatse ja teaduspõhise eestikeelse info jagamine soolehädadega inimestele ning FODMAP dieedi kui peamise ja teaduslikult tõestatud soole ärritussündroomi sümptomite leevendaja tutvustamine.