Soole ärritussündroomi teabekeskuse eestvedaja on endine pikaaegne Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse õendusjuht Taivi Aun.

Soole ärritussündroomi teabekeskus on kaardistanud olukorda ning küsitlenud selle diagnoosiga patsiente ja perearste, kelle poole inimesed kaebustega pöörduvad. Perearstide hinnangul on soole ärritussündroom aladiagnoositud, samas seedehäired on üks sagedasemaid kaebusi, millega perearsti vastuvõtule tullakse. Peamine soovitus, mida perearstide patsientidele jagavad, on dieedimuudatused.  

Raviks on FODMAP dieet

Meditsiini võimalused soole ärritussündroomiga patsiendi aitamiseks on piiratud – puudub medikamentoosne ravi ning kõige enam saab oma elukvaliteedi parandamiseks ära teha patsient ise.  

Viimase kümnendi jooksul on üle maailma peamiseks soole ärritussündroomi sümptomite leevendamise abinõuks Austraalia Monashi ülikooli poolt välja töötatud FODMAP dieet. See kujutab endast teatud tüüpi süsivesikute tarbimise piiramist. Taivi Auna sõnul kinnitab tema praktika, et enamik patsiente saab dieedist kasu ning saavutab tänu sellele oluliselt parema elukvaliteedi. „Teadlike muudatustega toitumises on võimalik saada ebameeldivad sümptomid ja kõhuvaevused kontrolli alla,“ sõnab Aun, kes on ka ise hulk aastaid koos soole ärritussündroomiga elanud. 

Soole ärritussündroomi kogemusnõustaja Taivi Auna sõnul tunnevad soolehädadega inimesed sageli ära, et nende probleemid on seotud toiduga, kuid mis täpselt seedimise sassi ajab, sellest aru ei saada.

Närviline elu ja kaootiline toitumine kurnab nii vaimu kui ka keha. Ühe levinud tagajärjena võivad tekkida pidevad kõhuvaevused – ärritunud soole sündroom.

Turisminduses töötav Laura (45) ei tea, kui kaua ta on ärritunud soole sündroomiga elanud, sest igast kõhuvalust ju numbrit ei tee. Kõht on Laural aga tihtipeale valutanud. Lapsena puudus ta sageli koolist, sest ei suutnud kõhuvalu tõttu voodistki tõusta. „Enne eksameid või üldse mõne uudsema olukorra eel kõhus alati keeras, aga see on ju normaalne,“ sõnab ta.

Reisidel peab Laura olema võõrapärase toiduga väga ettevaatlik – see võib tekitada tugevaid puhitusi ja tunde, et kõht kohe plahvatab. „Täiesti sobimatu on rafineeritud ja väga töödeldud toit. Piisab, kui süüa üks-kaks päeva tüüpilise Lääne-Euroopa menüü järgi, kus on vähe värsket ja palju rafineeritut, kui kõht läheb täiesti umbe...

Aasta tagasi loodud Soole ärritussündroomi teabekeskuse eesmärk on adekvaatse ja teaduspõhise eestikeelse info jagamine soolehädadega inimestele ning FODMAP dieedi kui peamise ja teaduslikult tõestatud soole ärritussündroomi sümptomite leevendaja tutvustamine.

Jaga
Kommentaarid