ONLINE-INTERVJUU | Allergia võib tekkida igas vanuses. Millal teha allergiatest? Kas toidutalumatus võib ajaga mööduda?

Allergiliste haiguste esinemissagedus on kasvanud ja allergia võib tabada igas vanuses inimest. Lugejate küsimustele vastab Jüri tervisekeskuse perearst ja perearstide seltsi juhatuse liige dr Alina Terep.

Arvan, et mul on piimatoodete talumatus, sest neid süües tekivad seedevaevused. Kuidas ma saan selles veenduda? Kas perearsti juures on võimalik ka toidutalumatust tuvastada? Kas talumatus võib ajaga mööduda?

Laktoositalumatus on häire, mille põhjuseks on piimasuhkrut lagundava ensüümi laktaasi puudulikkus ehk hüpolaktaasia. Esmase hüpolaktaasia puhul on põhjus geneetiline ja sümptomite tugevus sõltub laktaasi säilinud aktiivsusest. Selline talumatus ajaga ei möödu.

Teisene hüpolaktaasia on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või gastrointestinaalsetest haigustest. See võib mööduda, kui peensool taastub.

Perearsti juures on võimalik teha analüüs nii esmase kui teisese hüpolaktaasia välistamiseks. Perearst hindab teie sümptomeid ja otsustab, kas ja millist analüüsi on mõistlik teha.

Kahtlustan oma üheksa-aastasel tütrel kassikarva allergiat. Ta läks sõbrannale külla, kellel on kodus kass. Tunni ajaga hakkas ta aevastama ja silmad jooksid vett. Õue läinuna vaevused kadusid. Kodus on meil koer ja sellist probleemi pole. Kas perearsti juures saab allergiatesti teha? Kas ta võib ka koera suhtes allergiliseks muutuda?

Siinsel juhul ei näe ma vajadust analüüsi teha. Sõbranna juures on teie lapsel allergia sümptomid, seega on mõistlik ärritavast kohast hoiduda. Kui ka teised kassid tekitavad sellist reaktsiooni, siis on tegu kassiallergiaga. Kui mitte, siis on sõbranna kodus mingi muu ärritaja.

Laps ei pruugi koera suhtes allergiliseks muutuda. Kassiallergia esineb sagedamini kui koeraallergia. Loomaallergia ennetamiseks pole leitud tõenduspõhiseid soovitusi.

Sellel kevadel tekkis mul esimest korda õietolmuallergia. Kuna nina oli kinni ja aevastasin, siis läksin apteeki nohurohtu ostma. Apteeker arvas sümptomite järgi, et mul võib olla pollinoos, sest silmad sügelesid. Kas perearsti juures saab allergiatesti teha?

Esmaste sümptomite kirjeldus võib küll anda infot võimaliku õietolmuallergia kohta. Oma sümptomite ning konkreetse õietolmu liigi ja koguse vahel võib otsida seoseid allergialiidu kodulehel oleva õietolmuseire põhjal. Kui enesejälgimine ei anna piisavalt palju infot, siis võivad vajalikuks osutuda ka nahatestid. Need aga peab planeerima aega, mil õitsemine on juba lõppenud.

Allergiatesti positiivne tulemus ei pruugi tähendada allergiat. Kui test on positiivne, kuid kokkupuutel allergianähte ei teki, on tegu nn sensibiliseerumisega ehk tundlikuks muutumisega. Võib juhtuda, et sümptomeid ei teki kunagi. Seega ilma lisainfota ainult testide alusel diagnoosimine ei ole õige. Enda praktikas eelistan sellistel juhtudel, kui esmasest nõustamisest ja sümptomaatilisest ravist ei piisa, patsiendi allergoloogile suunata.

Millisel juhul suunab perearst allergoloogi juurde? Tegin perearsti juures mingi testi, sealt konkreetset tulemust ei saanud, aga vaevused on endiselt. Silmad jooksevad pidevalt vett, nina limaskestad on turses, pea valutab ja on uimane olla.

Laboratoorsed uuringud ei ole allergoloogile suunamise eelduseks. Kui kahtlustatakse allergilist haigust ning sümptomaatilisest ravist ja nõustamisest ei piisa, siis saab allergoloogile suunata.

Millisel juhul lapsepõlveallergiad täiskasvanuna kaovad?

Allergia võib tekkida igas vanuses, kuid me ei tea, millisel juhul see kaduda võib. Tihti lapseeas tekkinud allergial on hea prognoos, kuid allergia võib kesta ka kogu elu.

Kuuekuusel lapsel tekivad põlveõnnaldesse punased laigud, üks on ka kõhul. Harjutame tahke toiduga, kuid põhiliselt saab ta veel rinnapiima. Milles võib olla probleem – kas minu enda toidus? Mida peaks laikudele määrima?

Tõenäoliselt on tegu atoopilise dermatiidiga, mille tekkepõhjused ei ole lõpuni selged, kuid suur roll on pärilikkusel. Me teame, et atoopilise dermatiidi puhul on naha kaitsevõime vähenenud ja tundlikkus suurenenud, seega esmane ravi on naha järjepidev niisutamine ja seekaudu kaitsevõime suurendamine.

Niisutamiseks sobivad apteegis müügil olevad baaskreemid. Kui niisutamisest ei piisa, võib teie perearst välja kirjutada ka ravikreemi. Kui lööve allub ravile, siis eripiiranguid menüüs ei pea tegema. Raske kuluga atoopiline dermatiit, mis ei allu järjepidevale niisutamisele ja ravikreemidele, võib vajada lisauuringuid ja eriarsti konsultatsiooni.

Minu 86aastasel vanaemal hakkasid käed punetama ja ketendama. Arvasin alguses, et äkki sai külma, sest väljas oli külm ja kindaid ta ei kanna, aga nahk pole kuu ajaga tervenenud. Tal pole varem allergiaid olnud, kas sellises eas võib see tekkida?

Arvestades probleemi kirjeldust, tundub, et alguses oli tegu külmast ja kuivusest tingitud nahakahjustusega. Nüüd on naha kaitsevõime häiritud, seega on see tavapärasest tundlikum nt veele ja pesuainetele ega jõua paraneda. Tõenäoliselt on vaja peale järjepideva baaskreemidega niisutamise paranemiseks ka ravikreemi kasutada. Soovitan täpsemaks raviks pöörduda perearstile.