Karina Ivanova

Nohu (või riniit) tekib nina limaskesta reaktsioonina erinevatele ärritajatele. Nohu peamised põhjused:

  • Infektsioonid – nohu võib olla põhjustatud viiruslikest, bakteriaalsetest või seeninfektsioonidest.

  • Allergia – reaktsioon õhus olevatele allergeenidele, nagu õietolm, loomakarvad, hallitus ja tolmulestad.

  • Füüsilised ja keemilised ärritajad – suits, saastunud õhk, teravad lõhnad ja ilmastiku- või niiskusmuutused.

Mida näitab nohu värv ja konsistents?

Nohu värvi ja konsistentsi järgi saab põhjuse kohta öelda palju.

  • Läbipaistev ja vedel nohu viitab tavaliselt viirusinfektsioonile või allergiale.

  • Kollane või roheline paks nohu võib viidata bakteriaalsele infektsioonile, aga üksiku sümptomina tavaliselt mitte.

  • Valge nohu võib osutada viirusinfektsiooni algusele või allergiale.

Kuidas saada teada, kas nohu on krooniline või on selle põhjus viirus või allergia?

Nohu olemuse (allergiline, viiruslik, krooniline) kindlakstegemiseks on oluline pöörata tähelepanu lisasümptomitele ja nende esinemise asjaoludele.

  • Allergilisele nohule kaasneb sageli aevastamine, sügelus ja vesised silmad, mis süvenevad teatud aastaajal või teatud tingimustes.

  • Viiruslikule nohule kaasnevad üldised külmetuse sümptomid, nagu palavik, köha, peavalu.

  • Krooniline nohu võib olla pikaajalise ärritava aine mõju, nina struktuursete eripärade või krooniliste haiguste tulemus.

Kui nohu ei möödu, võib selle põhjus olla:

  • pideva ärritaja või allergeeni mõju jätkumine,

  • ravimata infektsioon,

  • nina struktuursed anomaaliad,

  • kroonilised haigused, nagu sinusiit või rinosinusiit.

Milliste sümptomite korral peaks kindlasti konsulteerima arstiga?

Konsulteerige arstiga, kui nohuga kaasneb kõrge palavik või äge valu, ning siis, kui esinevad hingamisraskused, eriti lastel. Samuti on soovitatav pöörduda arsti poole, kui nohu kestab üle kümne päeva ilma paranemiseta või kui tekib roheline või kollane röga, eriti kui kaasneb rindkerevalu või palavik. Lisaks peaks arstiga konsulteerima ka juhul, kui kahtlustatakse allergiat, et täpsustada allergeeni ja määrata asjakohane ravi.

Oluline on pidada meeles, et enesediagnostika ja -ravi võib olla mitte ainult ebaefektiivne, vaid ka ohtlik, seega tuleks kahtluste või raskete sümptomite korral kindlasti konsulteerida arstiga.

Kevad on ametlikult alanud, ja kuigi looduses leidub tärkamise märke veel kasinalt, on need vaieldamatult olemas. Õietolmu ja sellega seotud õietolmuallergia hooaeg on käes. Proviisor Triinu Entsik-Grünberg selgitab, kuidas eristada külmetushaiguse ja õietolmuallergia põhjustatud nohu ning kuidas allergiasümptomeid leevendada.