Need katsid kogu keha: silmaääri, kaenlaaluseid, igemeid, suguelundeid ja isegi sõrmeotsi. „Kui ma sellest perearstile rääkisin, siis sain kuulda, et tuulerõuged võivadki väga hullud olla. Ta palus mul villid üle lugeda,“ räägib ema. Juba poole pea pealt leidis ta 50 punni, kuid siis läks lugemine sassi. Väikesel lapsel oli ilmselt üle saja villi. Pissil käimine oli lapsele tohutult valus. Ka söömine oli ebamugav, mistõttu laps keeldus sellest.

„Haigestusin mõned päevad enne sünnituse tähtaega. Ämmaemand andis sellest ka Pelgulinna sünnitusmajale teada. Hiljem selgus, et nad olid mulle mitu nädalat isoleeritud palatit hoidnud,“ meenutab Jaana, kes ei põdenud lapsena tuulerõugeid.

„Nii nagu iga viirusinfektsiooni puhul võib ka tuulerõugete kulg lastel olla väga erinev. Mõnel lapsel võib haigus kulgeda vaid mõne üksiku villiga ja lausa palavikuta, teisel lapsel võib olla aga haigus palju raskem,“ ütleb Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst-resident Alina Roštšinskaja. „Kahjuks ei ole olemas universaalset valemit, millega saaksime ette ennustada, kui raskelt konkreetsel lapsel tuulerõuged kulgevad.“

Üks teguritest, mis tuulerõugete põdemise raskust mõjutab, on immuunsüsteemi seisund. Lastel, kellel on immuunpuudulikkus ehk nende keha ei ole võimeline infektsioonidele täisväärtuslikku vastupanu osutama, on suurem oht põdeda haigust raskemalt ja saada tüsistusi. Samuti on risk haigust raskelt põdeda immuunsupressiivset ravi saavatel lastel, kes kaasuva haiguse tõttu peavad võtma ravimeid, mis keha loomulikku vastupanuvõimet vähendavad. Altimad on raske kuluga tuulerõugeid põdema vastsündinud ja teismelised ning täiskasvanud.

Loe artiklist, millega ravida ville, kui kaua peaks laps kodus olema ja millised on võimalikud tüsistused.