Pannes pähe VR-prillid, satub osaleja teismelise tuppa. Mõneti klassikaline, ent teisalt nagu unistuste tuba – kes meist oleks kasvanud pea tervet lage hõlmava klaasaknaga toas? Ruum ja selle elemendid mõjuvad ülirealistlikult, tekitades soovi toas ringi kõndida, diivanile istuda, aknast välja kiigata, laual asju puudutada.

„Väga äge oli! Mulle meeldis toas asju õhku visata ja nõusid lõhkuda,” kommenteerib Iti kogemust. Ta oleks tahtnud toas rohkem ringi liikuda ja lisab: „Toppisin oma sõrmed lillepotti.” Miat ahvatles realistlik keskkond akna peale ronima ja sealt alla piiluma. „Vaatasin paberitükke laual ja ajasin hõljuvaid helendavaid roosasid täppe taga,“ mainib ta.

Kordamööda kõlab kuulaja kõrvades tüdruku ja poisi hääl, mis jutustab oma tunnetest, nagu oleks see avameelne pihtimus päevikust...

Loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid