Kas lõplikult kaineks saada või end surnuks juua? Pool elu alkopõrgus veetnud ettevõtja vabanes sõltuvusest ja sellest tekkinud võlgadest

Praeguseks on Kalle olnud kaine 21 ja pool aastat. „Ikka loen neid aastaid, sest see on täiesti teine elu. Aga ka see on minu elu, kui ma jõin,“ tõdeb mees, kellel on selja taga enam kui kaks aastakümmet alkohoolikuna. Oma pikal sõltuvuse teekonnal on ta jõudnud ära käia täiesti põhjas, kuid leidnud ka viisi, kuidas sealt eluga välja tulla.

Kunagi tõmbas Kalle Hallik (59) kindla piiri nende aastate vahele, mis möödusid juues ja mis kainena. Varasem oli justkui rämps ja see hilisem päris elu. „See ei ole tegelikult nii. Selleks et siia jõuda, oli vaja eelnev läbi käia,“ räägib sõltuvusnõustaja ja Libertase vaimse tervise keskuse juht. Selles keskuses koguneb iga päev mõni sõltlaste tugirühm. Nende inimeste lood on paljuski sarnased, kuigi sõltuvust tekitav aine võib olla erinev. Just nendel samadel toolidel, kus istuvad õhtuti sõltlased, räägib ka Kalle oma loo.

Kalle mäletab väga selgelt oma esimest joomist 14-aastaselt. See oli klassiõe sünnipäeval, kus laual olid šampuse ja Vana Tallinna pudelid. „Ma väga kartsin tüdrukuid,“ meenutab ta. Kuigi Kalle oli väga püüdlik ja edasijõudlik poiss, siis alati oli selle taga hirm ja madal enesehinnang. „Mul ei lähe kunagi meelest see tunne, mis tekkis siis, kui alkohol hakkas mõjuma. Püha püss! Kõik oli võimalik, mitte mingeid hirme. See oli tõeline nirvaana kogemus,“ kirjeldab ta seda hetke.