Lauri põdes leetreid seitsmeaastaselt, samal sügisel pidi algama koolitee. „Jaanipäev oli tulemas ja plaanisime perega külla minna. Paar päeva enne pühi jäin aga haigeks,“ meenutab ta suve, millest enamik möödus haigevoodis. Tõusis kõrge palavik, lisaks lööbele tekkisid kaenla alla villid, enesetunne oli äärmiselt halb.

Eriti eredalt on Lauril meeles tohutu väsimus ja nõrkus. Põdemine kurnas väikese poisi täiesti ära. „Jaksasin ainult voodis lamada. Vetsu läksin seina pidi kinni hoides, tagasi voodisse tulin neljakäpukil,“ kirjeldab ta. Rohkem kui haigust kartsid arst ja vanemad aga tüsistusi, milleks võivad olla keskkõrva- ja kopsupõletik, raskemal juhul ajukoepõletik. Lauri tüsistuseks oli keskkõrvapõletik. Enda arvates läks tal isegi leebelt, kuigi tervenemine oli väga visa. Toast välja õue lubati teda alles suve lõpus. „Vaktsineerige!“ soovitab ta nüüd teistele.

Tartu ülikooli kliinikumi nakkushaiguste arsti Anne Kallaste sõnul teeb leetrid eriti ohtlikuks tüsistuste oht ja see, et tegemist on äärmiselt nakkusohtliku viirusega. Leetritesse nakatunud inimene võib anda haiguse edasi 18 vastuvõtlikule inimesele. Kui võrrelda leetreid COVID-19ga, siis selle nakatumiskordaja oli pandeemia alguses kahe-kolme vahel, eriti nakkava omikrontüve korral keskmiselt üheksa. „Seega on leetrid palju nakkavam viirushaigus kui näiteks COVID-19,“ selgitab Kallaste.

Leetrite vastu pole ravi

Vastuvõtlikud on viirusele eelkõige vaktsineerimata või nõrgenenud immuunsusega inimesed. Haigus avaldub raskemini alla 5aastastel lastel ja üle 20aastastel täiskasvanutel...

Loe kõigest lähemalt juba artiklist – kus leetrid praegu levivad, millised on sümptomid, ravi ja ennetus.