Ma tegelen inimestega, kellel on välja kujunenud sõltuvushäire. Neil pole muud varianti kui tulla asendusravile. See tähendab, et nad saavad raviks sarnast ainet, mida nad igapäevaselt manustavad. Eestis on selleks fentanüül, Soomes buprenorfiin. Mina olen see arst, kes hindab patsiendi sobivust asendusravile.

Kas me räägime sarnasest kontingendist, kes siin Eestis kuskil Koplis süstaldega ringi käib?

Eestis mõtleme me enamasti, et need inimesed on kaugel-kaugel Koplis, neid me tänaval ei kohta. See ei ole nii. Nad võivad olla meie keskel ja meie töökohas. Sõltuvus ei ole lihtsalt nii välja kujunenud ja nähtav. On isegi väga edukalt toime tulevaid inimesi, enne kui toimub allakäik. Oma praktikast tean Soomes inimesi, kes on aastakümneid töötanud väga kõrgetel kohtadel. Nende igapäevaelu juurde käib natukene opioidi ja lisaks võib-olla ka kokaiini.

Kuidas inimene nii kaua hästi toimida saab? Mis selleks juhtuma peab, et ta sinu juurde jõuaks?

Kõik ei jõuagi ja mõni saabki oma elu elatud. Peamine põhjus on see, et nad ei taha enam, et ainete hankimine oleks päeva kõige tähtsam osa. Nende ainete hankimine ei käi lihtsalt, selleks peab vaeva nägema. Aastakümneid kasutanutel on välja kujunenud oma kindlad diilerid. Süsteemid toimivad nii, et nende elu oleks võimalikult mugav. Ent teadmine, et sa teed kogu aeg midagi keelatut, on väga rõhuv.

Kas nad tulevad ise?

Need, kes ise tulevad, need ka jäävad ravile. Keegi teine seda otsust teha ei saa. Kui inimene selleks valmis pole, siis ükskõik kui palju tema ümber ka ei võimeldaks, see tavaliselt väga head tulemust ei anna.

Kuula Tervis Pluss taskuhäälingusaadet:

1x
00:00