„Selliseid peavalusid pole mul mitte kunagi varem olnud.“ Arst selgitab, miks koroona põdemine võib igal järgmisel korral olla raskem

Kuigi koroonasse haigestumine väheneb, kurdavad mitmendat korda viirust põdenud inimesed, et sümptomid on nüüd olnud palju raskemini talutavad. Arvatust levinum on ka haiguse krooniline kulg, kus sümptomid jäävad pikemalt püsima. Elustiilivalikutel on selle juures suur roll.

Esimest korda põdes Piret (33) koroonat 2022. aasta suvel. Juba hommikul andsid märku lihasvalu ja väsimus, kuid ta pidas neid eelmise õhtu kontserdi tagajärgedeks. Õhtuks tõusis aga kõrge palavik, mida suutsid alla tuua vaid palavikualandajad – vaheldumisi paratsetamool ja ibuprofeen. Juba teise päeva hommikuks andis palavik järele. Veel mõned päevad tundis ta nõrkust ja oli nohune-köhane, kuid tervenemine käis kiirelt.

Teist korda sai viirus Pireti kätte enne viimaseid jõulupühi. Esimesena haigestus elukaaslane, kelle sümptomid olid pigem tavapärased – kolm päeva köha, nohu, palavikku, edasi veidi peavalu. Teadaolevalt ta varem koroonat põdenud polnud. „Minule lajatas koroona sel korral aga täie rauaga,“ räägib Piret, kuidas esmalt tuli nõrkus, seejärel peavalu. Alles hiljem lisandusid palavik ja köha-nohu. Kõige hullem oli aga peavalu, mis tegigi põdemise eriti raskeks. „Selliseid peavalusid pole mul mitte kunagi varem elus olnud. See lõhkumine oli järgmine tase. Tundus, nagu suruks kolju igast küljest ajule peale,“ meenutab ta kogetut. Kui pea hakkas valutama öösel, siis oli ka uni heitlik, mis ei lasknud korralikult välja puhata. Suurt nõrkust ja väsimust tundis ta veel nädal peale haiguse taandumist.

Ka noored terved täiskasvanud võivad raskelt koroonasse haigestuda. Millest see oleneb, et mõni haigestub raskemalt kui teine?

Siin saab rääkida mitmest aspektist. Esiteks mängib rolli inimese immuunsüsteem ja geneetika. Näiteks on tehtud noortel haiglaravi vajanud patsientidel erinevaid geneetilisi uuringuid ja leitud, et mõnel inimesel on geneetilised variatsioonid, mis organismi vastupanuvõimet sellistele haigustele vähendavad. See tingib jällegi raskema haiguskulu.

Teiseks aspektiks on elustiilivalikud. Euroopas on küll noorte hulgas suitsetamine aastaid olnud langustendentsiga, kuid seevastu on populaarsust kogunud e-sigarettide tarvitamine. Nende mõlema puhul on uuringutes täheldatud raskemate sümptomite esinemist ja kõrgemat haiglaravi vajadust. Suitsetamist peetakse ka juhtivaks põhjuseks raskete sümptomitega COVID-19 tekkeks noortel tervetel inimestel. E-sigaretid ja suitsetamine kahjustavad hingamisteid ja seeläbi väljenduvad ka COVID-19 sümptomid ägedamalt. Samuti langeb keha üldine immuunvõimekus kroonilise nikotiini tarvitamine järel.