KAALUKAOTUS | „Tõin ettekäändeks, et söön täna kõik kommid ära ja homme enam ühtegi ei söö.“ Magusaisu alistanud Kitta kaotas 20 kilo

Ülekaaluga võib elada aastaid, enne kui päriselt tekib vajadus midagi ette võtta. „Ootasin seda õiget aega, aga ega seda ei tule kunagi. Siis hakkas tervis alt vedama,“ räägib Kitta, kes lõpuks selle aja ise võttis. Tema kaalulangetusteele mahub nii mõnigi kivi ja känd, mis nüüdseks otsusekindlalt ületatud.

Kitta tunnistab, et kaal on tema jaoks olnud alati hell teema. Teised tundusid alati kõhnemad ja paremas vormis, mis pani ta juba teismelisena oma keha häbenema. Isegi peale kaalukaotust ei meeldi talle, kui keegi teeb selle kohta mõne komplimendi. „Keha ja välimus võiksid ikka olla igaühe enda asi,“ leiab ta.

Teismelisena proovis ta kaalu langetada erinevate dieetidega, kuid kaotatud kilod tulid kiiresti tagasi, kui ta uuesti endistviisi sööma hakkas. Kõige suurem number, mis Kittal kaalult vastu vaatas, oli 98. Märkamatult kerkis kaal nii suureks peale kolme lapse sündi ja nendega kodus veedetud aastaid. „Mõtlesin, et varsti on sada käes ja see on küll päris hull,“ räägib ta ehmatusest, mis pani teda rohkem liikuma ja trenni tegema.

Pandeemiaajal oli kodus laste kõrvalt eriti mugav treenida. Kaks aastat treenimist vormisid lihased tugevamaks ja andsid kehale ilusama vormi. Samas ei toonud see soovitud kaalulangust. „Ilmselt kompenseerisin energiakulu vale toitumisega,“ arvab Kitta tagantjärele. Nüüd teab ta, et tema toitumine oli tegelikult väga paigast ära. Palju oli menüüs piima- ja nisujahutooteid, mille vastu on Kittal tegelikult toidutalumatus. Vahepaladeks olid tihti pealtnäha justkui tervislikud batoonid, mis aga sisaldasid liiga palju suhkrut. Kitta tunnistab, et sõi tihti nälja peletamiseks ka lihtsalt kommi, mis veresuhkrut kergitasid ja hiljem veelgi suurema väsimuse ja magusaisu kaasa tõid.