Ei, see on täiesti vale suund, kuhu minna. Väga vähe on riike, kus on omakeelne arstiabi, -teadus ja -õpe. Sage võrdlus Eesti puhul on Helsingi ülikooli kliinikum – üks haigla teenindab 1,3 miljonit inimest. Eesti puhul on ainuke võimalus, eriti kui tahame efektiivsed olla, see süsteem teha lihtsaks. Maailma kõige efektiivsem raviraha kokku koguja on Eesti maksuamet. Kui killustada tervishoiu rahastamist mitme erineva kindlustuspakkuja vahel, siis juba administreerimiskulud kasvavad. See siis on pigem tehniline aspekt.

Sisuline valik on, kas haige inimene maksab oma teenuse eest ise või ühiskonnana maksavad kõik väikese osa. Nii ei jää intensiivravi, südameoperatsioon või retseptravimite eest maksmine inimese enda kaela. Eestis on inimeste omaosalus tervisekuludes väga kõrge – 22%*. See ületab rahvusvaheliselt soovitatud taseme. Suur tervisekulu põhjustab vaesust. Ka tervisetulemused on halvemad, kui sa ei jaksa oma ravimeid välja osta. Täiendavate kindlustusskeemide puhul peavad inimesed hakkama veelgi rohkem maksma.

Praegu tööealine panustab enda eest, riik maksab pensionäride ja ülejäänud kindlustatutega võrdsustatud isikute eest, kellest suur osa on lapsed. Riik võiks teha...

Pikka intervjuud ministriga meie tervishoiu põletavatest probleemidest loe edasi juba artiklist.