Milline on tänavune haiguspilt: kolm kogemuslugu äsja põetud koroonast. Perearsti juhised, mida nakatudes teha

„Neli päeva kestis kõva pea- ja närvivalu, kurk oli kähe ja nina kinni,“ kirjeldab sümptomeid äsja koroonat põdenud Kertu. Alates oktoobrist on hoogustunud koroonaviirusega nakatumine, kuid haigestumise tipp on alles ees. Perearst selgitab, kas lähikontaktsena peaks koju jääma ja millal võib tööle naasta.

Kertu paranes koroonast nädal aega tagasi. Kuigi enesetunne on hea, siis endiselt tunneb ta pea vasakul poolel aeg-ajalt kerget valu. Koos peavalu, köha ja nohuga kaasnes tal ka osaline lõhna- ja maitsetaju kadumine. „Kohv maitseb vastikult. Aga see pole võrreldav sellega, mis oli esimest korda koroonasse jäädes kolm aastat tagasi,“ tõdeb naine. Tol ajal kadus igasugune maitsemeel tükiks ajaks. Kertu ei kujuta ette, kust ta viiruse üles korjas. Haigestumisele eelnenud nädalal käis ta spordiklubis ja perega muuseumis. „Toidupoest? Kõik variandid tunduvad võimalikud,“ kehitab ta nõutult õlgu.

„Raudne reegel on see, et haigena tuleb kodus püsida,“ paneb perearst Triinu-Mari Ots südamele. Laagri perearstikeskuse juhataja näeb, et koroonasse haigestub praegu tõesti palju inimesi. Haigust põetakse erinevalt. Need, kes on vaktsineeritud või koroonaviirust varem põdenud, haigestuvad tavaliselt kergemalt. Tavapärasteks sümptomiteks on köha, nohu ja peavalu.

Praegu levivad hoogsalt ka teised viirushaigused nagu gripp, rino- ja adenoviirus. Gripp rabab haigestunut järsu algusega, tugevate pea- ja lihasvaludega ning väga kehva enesetundega. Tõelise ebaõnne korral võib haigestuda samaaegselt nii grippi kui koroonasse. „On olnud ka koos põdemist. Riskigruppidele on see eriti suur katsumus,“ tõdeb dr Ots. Noore terve inimese puhul läheb põdemine siiski kergelt. Lastel on grippi haigestudes sümptomid see-eest raskemad – tekib kõrge palavik ja väga halb enesetunne. „See on ka põhjus, miks me soovitame lapsi vaktsineerida gripi ja vanemaid riskigruppe koroonaviiruse vastu,“ selgitab perearst.