„Mida tööandja ometi tegema peab, kui töötajad on läbi põlenud?“ Milliste muredega pöörduda tööpsühholoogi vastuvõtule
Üha enam Eesti tööandjaid mõistavad, kui oluline on töötajate vaimne tervis nii organisatsiooni eesmärkide kui ka ühiskonna edukuse kontekstis. Tööelu puudutavates küsimustes on sageli kõige rohkem abi töö- ja organisatsioonipsühholoogist. Milliste murede ja väljakutsete korral saavad töö- ja organisatsioonipsühhoogid aidata nii töötajaid kui tööandjaid, avab Meliva vastava ala spetsialist Pia Pedanik.
Ühte kõige levinumat probleemi, millega töö- ja organisatsioonipsühholoogi pöördutakse, on keeruline välja tuua. Sageli on ajendiks omavahel tihedalt seotud murede kombinatsioon, selgitab töö- ja organisatsioonipsühholoog Pia Pedanik, kes on spetsialiseerunud just tööelu puudutavatele küsimustele. Tema sõnul on viimastel aastatel aga oluliselt muutunud vastuvõttude sisu.
„Kui pandeemiajärgselt tegelesime valdavalt tööstressi, läbipõlemise ning negatiivsete või konfliktsete töösuhetega, siis tänavu on fookus senisest enam olnud ennetamisel – ligi 60 protsenti vastuvõttudest on olnud seotud vaimse tervise hoidmise ja ennetusega. Samas puudutavad jätkuvalt pooled juhtumitest tööstressi ning viiendikul pöördujatest esineb läbipõlemissündroomi ilminguid,“ märgib Pedanik.
„Lisaks murede ära kuulamisele tutvustame vastuvõtul kliendile võtteid, mille abil oma vaimset tervist toetada. Sageli aitavad need edaspidi iseseisvalt erinevates olukordades toime tulla,“ ütleb Pedanik. Ta rõhutab, et vastuvõttudele on oodatud kõik, olenemata stressi- või pingetasemest. „Tulla tasub ka siis, kui pinge on madal, et ennetada selle kuhjumist.“
Ehkki vaimse tervise hoidmisele pööratakse töökeskkonnas üha enam tähelepanu, on töö- ja organisatsioonipsühholoogi külastamisega seotud jätkuvalt hulk levinud müüte...
Loe edasi juba artiklist.
