Suhtumine naise vananemisse on meie ühiskonnas kreeni kiskunud, leiab Egle. „Tihti tunnevad keskealised naised end mingist hetkest alates justkui nähtamatuna. Kui mehed vanuses 50 pluss on targad, tugevad ja sportlikud, käivad sama vanad naised ringi lontis dressipükstes ega tea, mida eluga peale hakata – see on meie kuvand. Suhtumine „oh, mis nüüd mina“ ei levi mitte ainult Eestis, vaid kogu läänemaailmas.“

Egle toob välja, et idamaises kultuuris tõstetakse keskealised naised esile, aga meie ajakirjade esikaantel või telesaadetes, mis ei ole spetsiaalselt üle viiekümneste sihtgrupile adresseeritud, näeme enamasti noori. Ka uudiseid kajastatakse noorte kaudu. „Nii levib hoopis teine kuvand nii välimuse kui ka elujõudluse poolest. Paar halli karva, mis on samuti osa elust, tundub justkui tabu, mida ei tohiks olla. Neid teemasid ei taheta kajastada ja naised tunnevad, et jäävad teatud vanusest ühiskonnas tagaplaanile.“

Sellised hoiakud on Egle sõnul täiesti aegunud. „Keskealisel naisel ei ole enam väikeseid lapsi ega hirmu rasestuda, küll aga on tal kogemused ja teadlikkus ning tema roll on kohati veelgi suurem kui enne,“ põhjendab treener. „Ka selles vanuses võib olla väga energiline, ja mis peamine: arvestades meie eluiga, on 50aastaselt ees veel 30–40 aastat.“

Loe edasi juba artiklist personaaltreener Egle Nabi soovitusi, kuidas saavutada parem füüsiline vorm ning millele rõhku panna, et ka vaimne tervis ja meeleolu oleksid head.

Jaga
Kommentaarid