Oomega-3-rasvhapped on inimkehale asendamatud ning ülivajalikud aju ja südame tervise jaoks. Millistest toitudest neid saab?

Aastaid on kehtinud arusaam, et rasvarohke toit tõstab halva kolesterooli taset veres ning toob kaasa kiirelt kuhjuvad ülekilod. Toidurasvade liialdatult halb maine on toonud kaasa teise äärmusesse kaldumise ja nii pannakse ühte patta nii kasulikud kui kahjulikud rasvad. Ometi pole lugu sugugi nii mustvalge. Tegelikkuses on rasvad meie kehale väga olulised, küsimus on selles, millist tüüpi rasvu tarbida ja kui suurtes kogustes keha neid vajab.

Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped, monoküllastumata rasvhapped ning polüküllastumata rasvhapped. Erinevates toidurasvades on nende kolme rasvhappe tüübi osakaal varieeruv. Küllastunud rasvhappeid leiab peamiselt loomset päritolu rasvades, näiteks lihas ja lihatoodetes. Monoküllastumata rasvhapped ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimset päritolu rasvades, näiteks õlides ja pähklites.

Teadusuuringud näitavad, et küllastunud rasvhapete osakaalu vähendamine ja küllastumata rasvhapete osakaalu suurendamine toidus aitab tervist hoida. Paar korda nädalas võiks liha asemel süüa kala ning võimalusel võiks vähendada peitrasva sisaldavate toodete (vorstid, saiakesed, küpsised, pirukad, šokolaad jmt töödeldud valmistoidud) söömist. Eriti väärtuslikud on omega-3-rasvhapped (polüküllastumata rasvhapped), mida tüüpilise tänapäeva inimese menüüs napib.

Miks on oomega-3 oluline?

Oomega-3-rasvhappeid on palju. Kolm neist, ALA (alfa-linoleenhape), DHA (dokosaheksaeenhape) ja EPA (eikosapentaeenhape) on enim uuritud ja inimese jaoks väga tähtsad, sest need on asendamatud rasvhapped. See tähendab, et inimese organism pole suuteline neid ise tootma ja need tuleb saada toidust....

Loe edasi juba artiklist.