Kõik, mida Raili sõi, oli 50 grammi toortatart viis korda päevas. „Mõtlesin tol hetkel kui vähesest inimene söönuks saab ja elus püsib. Algul oli imelik ainult tatart süüa, aga siis harjusin ära. Kiirelt langema hakanud kaal innustas veelgi tagant. Tühja kõhu tunnet üldse ei tekkinud,“ meenutab ta kahe aasta tagust riskantset dieeditamist.

Raili hoogsalt kahanevate kilode üle tundis heameelt ka tema perearst, kes aga kaalulangetamise meetodi kohta midagi täpsemalt uurima ei hakanud. „See polnud perearsti mure. Ta ütles, et kaalu tuleb langetada ja nägi ainult tulemust,“ ütleb Raili. Ega ta suur arsti juures käia polegi. Kui on vaja retsepti pikendada, siis helistab pereõele.

Tervisehädad tekkisid siis, kui kaal oli kukkunud 60 kilogrammi piirile. Kõht valutas ja Railil diagnoositi kõhunäärme põletik, süvenesid ka artriidivalud puusas. Nendest tervisekahjudest, mis kiirest kaalulangetamisest tekkisid, pole Raili siiani vabanenud. Oma söögisedelit jälgib ta nüüd hoolega hoopis teisest vaatevinklist, muidu on valud taas platsis. „On toite mida ma enam süüa ei saa, sest tekivad meeletud kõrvetised või lööb kõhu lahti. Teen aeg ajalt ka veepaastu päevi, et organismi puhastada,“ räägib praegu 70 kilo kaaluv naine. Teisi kaalulangetajaid vaatab Raili kõrvalt kadeduse ja murega: „Loodan, et nendega ei juhtu sama, mis minuga.“

Sõbranna dieet ei pruugi sulle sobida

Toitumisterapeut Riinu Rätsepa sõnu ahvatleb võimalus kiirelt kaalu langetada inimesi kõikvõimalikke äärmuslikke dieete pidama. Aastatega kogunenud lisakilodest tahetakse alati vabaneda kiirelt. Suures kaalulangetamise eufoorias hoitakse kinni dieedijuhistest, kuid tähelepanuta jäetakse selle juures keha vajadused. „Edusammude puhul ei julgeta dieeti katkestada isegi siis, kui ilmnevad esimesed sümptomid, et kehale see toitumisviis ei sobi. Kardetakse järjekordset ebaõnnestumist,“ ütleb ta.

Raili dieet oli ekstreemselt piiratud toiduvalikuga, kus võis süüa vaid kindlas koguses toortatart. See tõi kaasa tervislikust tempost palju kiirema kaalulanguse. Rätsep selgitab, et inimese organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks makrotoitaineid (süsivesikud, rasvad, valgud) ja mikrotoitaineid (vitamiinid, mineraalid, fütotoitained).

Makrotoitained annavad organismile vajalikku energiat tegutsemiseks ja põhiainevahetuse toimimiseks ning on materjaliks uute rakkude ja kudede ülesehitamisprotsessides. Mikrotoitained aitavad neid protsesse töös hoida. „Äärmiselt piiratud toidusedeli puhul tekib organismis mitmete vajalike ainete puudus ja ööpäevaringselt toimuvad loomulikud protsessid kehas saavad häiritud. Näiteks paljudel naistel peatub ekstreemsete dieetidega menstruaaltsükkel,“ selgitab toitumisterapeut.

Toitumisterapeut Riinu Rätsep

Parim kaalulangetamise tempo on aeglane ehk pool kuni üks kilo nädalas. Sellisel juhul ei tekita see kehale stressi ja organism annab rahulikult üleliigse massi ära. Samas ei sõltu kaalulangetamine ainult toitumisest, vaid inimese elustiilist tervikuna. Piisavalt peab liikuma, puhkama, magama ja toetama ka vaimset tervist. Rätsep peab üheks kõige suuremaks ülekaalu põhjustajaks stressi, mille maandamisega peaks aktiivselt ja regulaarselt tegelema.

Raili loost järeldab Rätsep, et naine tarvitas ka retseptiravimeid. Piiratu toitumise korral võivad need omakorda põhjustada erinevate terviserikete tekkimist. Selleks, et terviseprobleemid kaoksid, peaks toidusedeli muutma võimalikult mitmekesiseks, valmistama toidud ise ja täiendama menüüd kvaliteetsete toidulisanditega, mis tuleb välja valida koostöös toitumisterapeudiga.

„Kaalulangetamise plaaniga inimestel soovitan vältida internetist või sõbrannalt saadud dieedinippe, targem on konsulteerida oma ala eksperdiga,“ rõhutab toitumisterapeut. „Igaühe organism on erinev ja üldised soovitused ei pruugi kõigile sobida. Erilise ettevaatlikusega tasub suhtuda äärmuslikesse toitumiskavadesse ja suurt ning kiiret kaalulangust lubavatesse dieetidesse.“