USUTLUS | Tervishoiujuht ja jooksufänn Mart Einasto: suur kehamass ei võrdu tingimata halva tervisega, sumokadki on maratone läbinud

„Minu jaoks on jooksmine enesesse vaatamise ja otsusele jõudmise aeg,“ ütleb sotsioloog, tervishoiujuht ja jooksuentusiast Mart Einasto.

Mart Einasto on olnud kirglik jooksja juba paarkümmend aastat. Jooks pole tema jaoks pelgalt liikumine, vaid ka võimalus millegi üle järele mõelda, värske vaade leida. Oma kire väljendusena ilmus mehe sulest tänavu raamat „Jooksmise ülistuseks“.

Kas sa täna oled jooksmas käinud?

Jaa, hommikul oli kerge kuuekilomeetrine sörk. Mul on kerged ja rasked nädalad. Muuseas, mul on praeguseks opereeritud mõlemad põlved. Kiiresti ma enam joosta ei saa ja õnnetuseks ei saa joosta mägedes, aga ma saan matkata. Arvan, et mul on ees mitmed maratonid, mida saan rahulikult sörkida. Eriline kaotus see ei ole, need mõtted olin enne läbi mõelnud.

Kirurg ütles, et põlveoperatsioonid ei tule mitte sellest, et olen palju või valesti jooksnud, pigem on geneetiline eelsoodumus. Mu suguvõsas lähevad liigesed muhklikuks, mul ka – artriit. Nüüd on mõlemas põlves umbes pöidlaotsasuurune ilma kõhreta ala.

Kiiruse kaotus mind aga ei häiri, jooksmise iva ei ole kiirus...

***

Loe edasi juba artiklist, kus tuleb jooksu kontekstis juttu kehakaalust ja vanusest ning sellest, kas parem on joosta hommikuti või õhtuti. Mis on runners blue, kes on „nädalalõpu sõdalased“, miks osadele on jooks igav ning mis inimesi tegelikult jooksma sunnib?