LUMMAVAD FOTOD | „Oleks patt jätta uudistamata, kuhu juhatab suunaviit nimega Prosecco.“ Suplema Sloveeniasse ja tagasi
Kui autoreisiks on aega vähem kui kaks nädalat, tuleks teekond korralikult läbi mõelda – ja siis oma plaanid tuulde lennutada. Sest autoreis võlub vabadusetundeg
Vastu taevast lendab juba me algne plaan – lüüa mootorile hääled sisse esimese puhkusepäeva koidikul. „Mis siin ikka jorutada!“ arutame viimase tööpäeva viimastel tundidel. Kohe gaasi andes jõuaksime järgmiseks õhtuks juba üleüleülejärgmisesse riiki. Kui teel meelt ei muuda.
Mõeldud-tehtud. Hommik tervitab meid Leedu piiri lähistel tankla parklas, naabriteks enamasti rekad. Lapime oma voodi väikebussi istmeks tagasi, piserdame tankla vetsus silmanägemise selgeks, pargime kohviku võikud kerre ja oleme õhtuks juba Tšehhi suuruselt teises linnas, ees kohustuslik kohalik rahvusrüübe.
Brnod soovitatakse vahel Praha aseaineks. Jääme siia paigale ka teiseks ööks. Tuleb ju pikast sõidust kangeks jäänud ihuliikmetele nende funktsioonid meelde tuletada. Vahepeatuseks on Brno oma pilgupüüdjast vanalinna ja sõbralike hindadega õnnestunud valik. Trambime mööda munakivitänavaid, imetleme vana raekoja tornis vaadet, peitume vihma eest troopiliste liblikate majja ja satume keskväljakul koguni õllefestivalile. Brnost on kiviga visata linna, mida oleme ammu näha tahtnud...