„Noortel on kehv stressitaluvus, võetakse liialt kohustusi ja mõeldakse üle.“ Õed Luiged on osanud läbipõlemist vältida. Mis on maratoonarite uued sihid?
Maratoonaritest kolmikõed Lily, Leila ja Liina Luik jooksid end Rio olümpiamängudelt otse Guinnessi rekordite raamatusse, nüüd aga sihivad harrastajate pjedestaale ja mõlgutavad mõtteid staadionile pargitud lapsevankrist.
Kolmikutest õed Luiged on pääsenud Guinnessi rekordite raamatusse – nad tegid ajalugu sellega, et olid 2016. aasta olümpiamängudel Rios kõigi aegade esimesed kolmikud, kes koos ühel olümpial võistelnud. Osalemine olümpial oli üks maratoonarite suuremaid eesmärke ja unistusi: Lily ja Liina pahkluule on lausa tätoveeritud olümpiamängude sümbol, viis rõngast.
Milliste sihtide poole liiguvad sportlikud õed nüüd? Lily jätkas tippspordiga ka pärast Rio olümpiat ja tegi aasta otsa ränka trenni, kuid tervislikel põhjustel jäid kvalifikatsiooninormid püüdmatuks. „Nii kadusid ka toetused ja tuli raha teenima hakata. Läksin tööle oma erialale, laborisse.“ Lily on juba neli aastat ametis bioanalüütikuna Tartus biotehnoloogiaettevõttes. Ka Leila on valinud sama eriala ja ettevõttegi, kuid päris ühes kabinetis nad ei tööta. Kolmas õde Liina elab ja töötab Tallinna lähedal Jüris kehalise kasvatuse õpetajana ja omandab sedasama eriala ka magistriõppes.
Tippsporti 37aastased õed enam ei tee, kuid trennidega siiski jätkavad. „Ei ole sellest rongist üle saanud,“ muigab Lily ja lisab, et nad kõik teevad sporti peaaegu iga päev. Kui mõni päev jääbki vahele, kibeletakse kohe jooksma järgmisel. Trenn kestab tavaliselt tund-poolteist. „Isegi kui jõuame elukaaslasega koju kell üheksa õhtul või pool kümme, läheme kasvõi jalutama või teeme kodus Youtube’i vahendusel mõne üldfüüsilise trenni, alles siis saab rahus magama minna,“ naerab Leila. Ka õdede elukaaslased on tihedalt spordiga seotud ja jagavad nende entusiasmi. Lily teine pool on...