Muidugi üritas Kati neist kutsumata külalistest lahti saada. Esimese lapsega kärutas ta väga palju ringi, aga kui vankriaeg lõppes, jäi soiku ka kaalu eest hoolitsemine. Kehakaal kippus hoopis kasvama. Teise lapsega ei õnnestunud käruralli enam üldse – aastaaeg oli sobimatu ja polnud ka aega. „Lõpuks kaalusin 77 kilo. Seda on minu 164sentimeetrise pikkuse kohta palju, kuigi välja see ehk nii väga ei paistnudki. Tuttavad on imestanud, miks ma üldse kaaluga tegelen, kui mul sellega probleemi polnud. Aga ma ise tundsin oma ülekaalu, oli raske liikuda, energiat vähe,“ räägib ta. „Lastega väljas käies ei jõudnud ma enam nendega sammu pidada ja trepist üles minek võttis võhmale.“

Tagantjärele arvab Kati, et kilode kogunemise põhjus oli suur magusaarmastus, pirakad toiduportsud ja üsna suvaline valik. Söömine on ju nauding ja magusat läks Katil ikka kõvasti...

Kuidas Kati oma kehakaalu ilma nälja ja vaevata normi sai, loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid