Vahelduvpaast aitas poole aastaga 18 kilo alla võtta. Õigel ajal söömine kosutab, valel ajal võib ka tervislik toit olla kahjulik

Viimase aasta kõige populaarsemaks terviseteemaks võib vabalt pidada vahelduvpaastu – just sellega püütakse võidelda 21. sajandi suurima pandeemia ehk rasvumise vastu.

Ürgajal tuli inimestel paastuda vastu tahtmist: toitu lihtsalt ei olnud alati ja piisavalt. Ka 50 aastat tagasi oli oma kehakaalu lihtsam kontrollida, sest elurütm oli teine. Polnud neid tehnoloogiaid, mis meil on praegu, õhtune teleprogramm lõppes varakult ning inimesed lõpetasid söömise ja läksid normaalsel ajal magama. Lisaks töötati enam õues, liiguti rohkem ja ka toiduportsjonid olid väiksemad. Piiramatu toidutagavara ja istuv eluviis koos võimalusega lahendada elulisi probleeme pilku ekraanilt tõstmata on olukorda aga drastiliselt muutnud. Üheks õlekõrreks, mille järele on viimastel aastatel haaranud paljude rasvunud sõrmed, on saanud vahelduvpaast. Kas see võib osutuda ka võluvitsaks, pole veel selge.

Paastumine tähendab mingi aja jooksul toidust loobumist. Ka vahelduvpaastu korral (kasutatakse veel terminit intervallpaast) loobutakse toidust regulaarselt mingi kindla aja vältel: näiteks 24 tunni jooksul kord nädalas või 12–16 tunni jooksul ööpäevas. See tähendab, 8–12 tunni vältel võib süüa-juua, kuid järgmised 12–16 tundi on menüüs vaid kalorivabad vedelikud: vesi, tee, kohv. Vahelduvpaastuda võib ka nii, et...

Loe edasi juba artiklist ja saa teada, millised on vahelduvpaastu erinevad võimalused ja mida ütlevad selle meetodi kohta teadlased. Lisaks saad lugeda ka Reelika (42) kogemuslugu ning selle kohta, millised on kolm parimat paastuäppi.