Kethi oleks tahtnud esimese hooga selle aasta üldse mälust ära kustutada. Kui ta aga teadlikult positiivset otsima hakkas, leidis ka palju õnnestumisi: reisid viide riiki, sõbranna pulm, ägedad esinemised. „Ometi – kui segad musta ja valget kokku, muudab must valge tumedamaks,“ arutleb ta. Kethi jõudis arusaamisele, et edaspidi tuleb keskenduda elus rohkem valgele ja helgele ning õppida kiilasjääl nii kukkuma, et luid ja konte ei murraks. „Eks saan haiget ikka, see on loomulik. Kui ei saaks, tekiks mul hirm, et olen kaotanud empaatiavõime või muutunud nartsissistiks.“

Kethi räägib oma viimase aasta üleelamistest algul veidi ettevaatlikult, sest tervenemisteekond ei ole veel lõpuni käidud. Teadmine, et valgus tunneli lõpus muutub iga päevaga eredamaks, annab talle aga julgust end järjest enam avada...

Kaanelugu Kethi Uibomäega loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid