„Ei ole häbiasi tunnistada, et olen pinna jalge alt kaotanud.“ Kethi Uibomägi avameelselt oma rängast aastast

„Füüsilise mure korral saab vaim sind toetada, aga kui vaimne tervis on tuksis, oled ka füüsiliselt jõuetu,“ ütleb saatejuht ja artist Kethi Uibomägi. Neli kuud tagasi oli ta oma senise elu kõige mustemate mõtete küüsis.

Jaanuaris käis Kethi teadliku hingamise seansil, kus pidi eelmise aasta kokku võtma, ja talle meenus vaid negatiivne: Ukraina sõda ja sellega kaasnenud pinge, mis mõjutas suuresti ka tema igapäevatööd TV3 „Seitsmeste“ saatejuhi ja toimetajana. Läbipõlemisest tingitud tervisemured. Sügise hakul töötuks jäämine. Nii nimetas ta möödunud aasta kukkumise aastaks. „Mul oli kogu aasta tunne, justkui käin libedal jääl, mis muutub aina libedamaks, kuni lõpuks kiilasjääl jalgealuse kaotan.“

Kethi oleks tahtnud esimese hooga selle aasta üldse mälust ära kustutada. Kui ta aga teadlikult positiivset otsima hakkas, leidis ka palju õnnestumisi: reisid viide riiki, sõbranna pulm, ägedad esinemised. „Ometi – kui segad musta ja valget kokku, muudab must valge tumedamaks,“ arutleb ta. Kethi jõudis arusaamisele, et edaspidi tuleb keskenduda elus rohkem valgele ja helgele ning õppida kiilasjääl nii kukkuma, et luid ja konte ei murraks. „Eks saan haiget ikka, see on loomulik. Kui ei saaks, tekiks mul hirm, et olen kaotanud empaatiavõime või muutunud nartsissistiks.“

Kethi räägib oma viimase aasta üleelamistest algul veidi ettevaatlikult, sest tervenemisteekond ei ole veel lõpuni käidud. Teadmine, et valgus tunneli lõpus muutub iga päevaga eredamaks, annab talle aga julgust end järjest enam avada...

Kaanelugu Kethi Uibomäega loe edasi juba artiklist.