Emotsionaalse söömise lõksus olnud õpetaja kaotas 17 kilo. „Kasulik on olla enda suhtes jonnakas ja kangekaelne, mitte alla anda!“
„Mu kaasa ütleb, et varem ma ei naeratanud, hoidsin end tagaplaanile,“ räägib õpetajaametit pidav Signe Rannu kaalulangetusega kaasnenud muutustest. Nüüd tõdeb ta, et riid iseendaga on läbi saanud.
Varem Signe oma kehakaaluga jännis ei olnud, kõik muutus aga lapseootele jäädes. Naine paisus iga rasedusega järjest suuremaks ja iga kord oli kilodest üha raskem lahti saada. Ta ise arvab, et ju toimusid mingid hormonaalsed muutused, mille tulemusena keha otsustas: nüüd tuleb kõik enda külge koguda. „Esimese lapse sünni järel pidasin kaaluvõitlust pool aastat, teisega poolteist aastat ja kolmandaga läks asi täiesti käest ära,“ tunnistab ta. Kaal näitas järjekindlalt üheksaga algavaid numbreid, mida on 164 sentimeetri pikkuse naise kohta päris palju.
„Olen end palju toiduga lohutanud,“ räägib Signe emotsionaalse söömise lõksu jäämisest ja tunnistab, et on olnud lausa magusasõltlane. Peale saiakeste-kookide ja maiustuste pistis ta sageli ka kiirtoitu. „Õnneks on mul selline kehatüüp, mis oskab 30 üleliigset kilo nii hästi ära jaotada, et see ei paista mu küljes väga silmatorkavalt välja,“ muigab ta.
Agara titekärutamise ja liikumisega õnnestus tal saada kaal 82 kilo peale, aga siis tulid keerulised ajad, mis tõid kaasa enda toiduga lohutamise ja seejärel käegalöömise, ning kilod kogunesid vuhinal tagasi. Lõpuks oli sajast puudu vaid neli-viis kilo. „Olen proovinud kiireid lühiajalisi dieete, kuid muidugi need ei toimi – kõik, mis kaotad, tuleb tagasi,“ teab Signe. Ühel hommikul ärkas naine üles kindla teadmisega, et nüüd on tal ülekilode kaasas tassimisest lõplikult villand ja ta saab neist lahti.