Gina Johansen – hulljulge naine, kes ei karda kuude kaupa metsikus looduses ihuüksi seigelda. Miks ta seda teeb?

Gina Johansen (31) on ilmselt üks väheseid inimesi maailmas, kelle visiitkaardil võiks ametinimetuseks olla „elukutseline seikleja“, ent just seda naine on. Ta on seikleja, kes ei löö risti ette ka kõige võimatumana näivate väljakutsete ees. Nii näiteks võttis ta 2018. aastal ette 1000-kilomeetrise soolo-suusamatka, ilma et oleks varem suusatamisega tegelenud ning juba aasta hiljem kõndis oma füüsiliste võimete piire kombates kahe nädalaga 700 kilomeetrit üle Baikali järve jää. Samuti ihuüksinda.

Gina kasvas üles tema perele kuuluvate hobuste keskel ühes väikeses Lõuna-Rootsi linnakeses ning hobustega tegelemine ja ratsavõistlused tunduski olevat justkui tema tee. Olles ise alles 15-aastane, otsustas ta kodust lahkuda ning asuda tööle Rootsi profiratsasportlase Alexander Zettermani heaks, kellega koos reisis ligi kolm ja pool aastat rahvusvaheliste võistluste jaoks hobuseid treenides mööda Euroopat ringi. „Kuna olin ise võidusõitmiseks liiga raske, siis oli minu tööks hobuseid võistlusteks ette valmistada,“ meenutab naine oma seiklusrikast elu ratsaspordi maailmas.
19-aastasena kolis Gina aga teisele poole maakera Austraaliasse, kus jätkas sama tööd sealsete tipptreenerite käe all: „Mul oli õnn arendada ja treenida hobuseid alates nende sünnist kuni maailmataseme saavutamiseni välja. Näha neid olulisi võistlusi võitmas oli tohutult põnev,“ räägib Gina raske tööga saavutatava edu õppetundidest.

Vastukaaluks intensiivsele tööle hobustega pakkus elu Austraalias aga ka muid väljakutseid. Kahe kuu ja 2700 kilomeetri pikkune rattamatk mööda Austraalia idarannikut oli üheks märkimisväärseimaks tõukeks jätta ratsasport selja taha, sest seikluspisik oli Gina täielikult vallanud. Otsusele oma senine elu sinnapaika jätta andsid tõuke ka vigastused, mis sundisid naist võistlusspordist pausi võtma.

Pärast kaheksat aastat keset palavust ja kõrbeloodust pöördus Gina tagasi Skandinaavia lumistele mäenõlvadele: „Plaanisin üksnes suvehooaja Norras veeta, et mägedes jooksmas käia, aga armusin sealsesse kargesse loodusesse...“

Kuidas Ginast hulljulgete retkede läbija sai ja miks üks külmakartlik naine Antarktikasse kipub, loe edasi juba artiklist.