Lugusid logelejate saarelt Sansibarilt: elu parim kalapüük tõi kätte maailma kiireimaks kalaks peetava 25-kilose purjekala-puraka

Kui sul ei ole puhkuse ajal mitte midagi plaanis teha, on kõige õigem paik selleks Sansibar. Tunnet, et oled Aafrikas, kogeb sellel Tansaania saarel üsna ehedalt.

Hiiumaast tiba suuremal ja Saaremaast veidi väiksemal Sansibari saarel võib kohata täiesti inimtühje piirkondi. Seda kõike esmapilgul. Kui veidi lähemalt uurida, leiab looduse rüpest puntide kaupa „tiksuvad“ inimesi, kes ootavad aega surnuks lüües homset päeva. See käib eriti kohalike meeste kohta, sest töötavat meest on sel saarel üsna raske leida. Välisel vaatlusel tundub, et enamik kogu saare „majandusest“ (isegi selle sõna kasutamine toob naeru näole) toimib tänu tublidele naistele – vahet pole, kas vaatad kohaliku bensiinijaama, ehituskivide tehase või põllumajanduse tegemisi.

Iga teine sõnapaar, mida kuuled, on hakuna matata (suahiili keeles „pole probleemi“), ja tuleb tõdeda, et Sansibaril tõesti ei ole probleeme, vähemalt mitte kohalike jaoks. Tundub, et kohalik ei ole ka väga viriseja tüüp, sest suurel osal aastast on soe või väga soe, banaan kukub ise pähe ja kui on turiste, siis on natuke ka raha. Kuna kohalikus turismisektoris on palju töötajaid teistest Aafrika riikidest või Tansaania maismaalt, jääb selgelt silma, kuidas nemad annavad endast parima, et nii külastajal kui ka endal oleks hea, aga kohalik… Temal on lihtsalt hakuna matata ja ega selle kirjeldamiseks vist paremat väljendit olegi.