Rattur, kiiver pähe! Tõsise trauma tekkeks ei pea rattaga auto alla jääma, piisab väikese hoo pealt õnnetult kukkumisest
(23)Eesti Terviserajad koostöös Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) kutsub jalgarattakuuks kuulutatud juunis jalgrattaga või rulluiskudel liiklejaid kiivrit kandma ning jagab terviseradadel tasuta kiivreid.
Transpordiameti 2021. aasta küsitluse järgi kannab kiivrit jalgrattaga sõites enamasti või sageli vaid 25% täiskasvanutest ja 80% lastest. Liiklusseaduse nõudest hoolimata ei kanna kiivrit üldse 9% jalgrattaga sõitvatest lastest.
Eesti Terviserajad SA juhataja Assar Jõepera sõnul on ratturite ja rullijate hulk linnatänavatel-terviseradadel kasvamas ning see teeb heameelt. „Vaadates aga rõõmsameelseid rattureid või rullitajaid tuleb tõdeda, et valdav osa neist ei kanna kiivrit. Olles ise aktiivne rattaga liikuja, näen kuivõrd lihtsatest olukordadest õnnetused tekivad ja kui traagiliselt võivad ilma kiivrita kukkumised lõppeda. Piisab hooga kukkumisest tänavakivi, liiklusposti või puu vastu ja halb peavigastus on olemas. Halvemal juhul ei lahku rattur õnnetuskohalt omal jalal. Olen ise kukkudes lõhkunud mitu kiivrit ja kujutan ette, mis oleks võinud juhtunud nendel kordadel ilma kiivrita,“ nendib Jõepera.
Jõepera lisas, et lapsevanematel, õpetajatel ja treeneritel on oluline roll selles, et lapsed ja noored harjuksid kiivrit kandma. „Täiskasvanute hea eeskuju on parim õpetus meie noortele. Kui täiskasvanu kannab kiivrit ratta, rulluiskude või tõukerattaga sõites ja selgitab aeg-ajalt selle olulisust, siis harjuvad seda ka lapsed tegema. Kui täiskasvanu toob lasteaiast last rattaga koju ja ainult lapsel on kiiver peas, siis on minul seda kurb vaadata. Kas õnnetuse korral peab laps hakkama äkitselt lapsevanemaks või me elimineerime selle halva võimaluse ka oma pead kiivriga korrektselt kaitstes ,“ mõtiskleb Jõepera.
Statistika kohaselt toimus 2021. aastal 299 jalgratturi osalusel toimunud liiklusõnnetust, milles hukkus seitse ratturit (kõik täiskasvanud), neist kolm asulas ja neli asulavälisel teel. Hukkunud ratturitest kandis kiivrit vaid üks rattur. Käesoleva aasta viie kuu jooksul on toimunud jalgratturitega juba 55 liiklusõnnetust, milles on hukkunud kaks ja vigastada saanud 50 ratturit.
PPA liiklusjärelevalvekeskuse ennetusspetsialist Marina Aleksejeva rõhutas, et tõsise trauma saamiseks ei pea rattaga auto alla jääma, piisab väikese hoo pealt õnnetult kukkumisest ja pea ära löömisest. „Kiiver kaitseb meie kõige õrnemat, kuid vajalikumat kehaosa. Kuid ainult kiivri pähe panemisest on vähe, seda tuleb ka õigesti kanda.“ Kiiver peab peas olema otse ja kaitsma võimalikult palju otsaesist. Silmade ja kiivri vahele peab jääma umbes kahe sõrme laiune vahe. Kiivririhmad peavad kõrva alla moodustama V-tähe ning lõuaaluse rihma vahele võib mahtuda vaid üks sõrm, mitte rohkem.“ Kui kiiver sobib kandja peakujuga ning on reguleeritud õigesti, siis on kiivri kandmine väga mugav, ei pigista kusagilt ja ega takista nähtavust,“ rääkis Aleksejeva.
Tšistotini Transpordiameti ennetustöö osakonnast toonitas, et lisaks tasub kiivrit kanda ka elektrilise ratta, tõukeratta või kergliikuriga sõites. „Kiirused on suured, tasakaalu tunnetus teine ning kahjuks ei tajuta kui kergesti nende liiklusvahenditega kukkumised juhtuvad - ka kogenud sõitjal! Kiivri funktsioon ongi ju kaitsta pead see üks ja ainus kord, mida ette ei planeeri!“
Juunikuus jagab Eesti Terviserajad jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele tasuta kiivreid juhuslikul ajal ja paikades üle Eesti, et kohtuda just nendega, kes kiivrit päriselt ei kanna.
Alates 2018. aastast toimunud kiivrijagamiskampaaniates on välja jagatud enam kui 600 kiivrit.
