KUULA | Kogu tõde seedimisest: tulevik on juba käes ehk miks me peagi vajame fekaalidoonoreid?
Oma Maitse podcasti Toidujutud uueks külaliseks on mees, kes teab kõike seedimisest ja kõhubakteritest – TTÜ teadur Kaarel Adamberg. Seekord tuleb taskuhäälingus juttu sellest, kuidas meie kõhubakterid võivad väga kergesti nälga jääda ja mis siis täpselt juhtub. Vestlust juhivad toitumisnõustaja Teele Teder ja Oma Maitse peatoimetaja Siiri Kirikal.
“Intensiivne põllumajandus ja rafineeritud toidu rohke tarbimine on meid viinud nii kaugele, et seedetrakti mitmekesisus on oluliselt vähenenud,” ütleb Kaarel. Et teatud baktereid tagasi saada on olemas vaid äärmuslikud meetmed. Näiteks bakterite tagasi istutamine ehk väljaheite ülekanne. See tähendab, et võetakse terve inimese väljaheide ning siirdatakse patsiendi jämesoolde."
“Loomulikult ei sobi selleks iga inimese väljaheide. Ameerikas tegeleb selle üks ettevõtte, kes väidab, et sobib umbes iga neljakümnes inimene, sest see doonor ei tohi olla ülekaaluline ega mingis muus mõttes haige. Väljaheited kontrollitakse hoolikalt läbi, et seal poleks viiruseid ega ohtlike baktereid,” teab Kaarel rääkida. Tema sõnul pole sellist protseduuri veel Eestis tehtud, kuid näiteks Soomes juba tehakse.
LOE LISAKS: Soolestik nõuab tähelepanu: tagades kõhubakterite tasakaalu, hoiame korras ka teised elundisüsteemid
Pikemalt teeme juttu sellest, kuidas tänapäeva moodsad dieedid nagu keto, aga ka veganlus ja kiudainevaene toit kõhubakteritele mõju avaldavad ning mitu toidukorda päevas neile kõige enam meeltmööda on.
Eraldi teemana käsitletakse ka beebide seedetrakti mitmekesisust ning seda, mida ema saab ära teha, et beebi kõhubakterite olukord oleks positiivne. Lapse mikrobioota areng hakkab juba emaüsas, kuid ühtteist saab ära teha ka hiljem.
Lisaks jagab Kaarel soovitusi, kuidas kõhubakterid õnnelikuna hoida.