15 tõsiasja, mida tuleks teada teist tüüpi diabeedist

Eestis on ligi 70000 haigestunut, kes ei oska tõbe kahtlustada!
15 tõsiasja, mida tuleks teada teist tüüpi diabeedist
Foto: Adobe Stock

Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel ning pea sama palju arvatakse olevat neid, kes on küll haiged, kuid tõbe kahtlustadagi ei oska.

Mõned faktid, mida diabeedist teada:

1. Organism vajab insuliini, et kasutada seedimise käigus vabanenud glükoosi energiaallikana. Diabeedi korral on insuliini tootmine kõhunäärmes häiritud.

2. Esimest tüüpi diabeet on autoimmuunhaigus ehk immuunsüsteem ründab mingil põhjusel inimese enda organismi ja hävitab pankreases insuliini tootavad rakud. Haigestutakse tavaliselt lapsena või noorukina, raviks tuleb süstida insuliini.

3. Teist tüüpi diabeet, mida põeb umbes 90 protsenti haigestunuid, on krooniline haigus, mille korral pankreaserakud ei tooda piisavalt insuliini või muutub organism selle suhtes resistentseks. Peamine riskitegur on ülekaal, raviks rakendatakse esimese valikuna tablette ja elustiili muutmist.

4. Suhkurtõbi pole ainult üle 50aastaste haigus, järjest enam haigestuvad teist tüüpi diabeeti ka nooremad.

5. Tegemist on elustiili­haigusega, mis levib nüüdismaailmas nagu kulutuli. Enne 1850. aastat põlis­ameeriklaste seas diabeeti ei tuntud, nüüd aga on nende eluviis nii palju “läänestunud”, et haigus on tavaline.

Foto: Adobe Stock
Seotud lood:

6. Diabeeti haigestumisel on oma osa ka geenidel, kuid õige elustiili korral ei pruugi haigus sellest hoolimata avalduda.

7. Uuringutega on tõestatud, et kehakaalu langetamine ainuüksi 5–7% ja füüsilise aktiivsuse suurendamine umbes 30 minuti võrra päevas vähendab diabeediohtu tervelt 58%.

8. Haigus algab hiilivalt ja inimene ei pruugi esialgu midagi märgata. Väga paljudel juhtudel on diabeeti tegelikult põetud juba 7–8 aastat enne diagnoosi saamist.

9. Normaalne veresuhkrunäit on tühja kõhuga ≤ 6,0 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki ≤ 7,5 mmol/l.

10. Püsivalt kõrge vere­suhkru­tase kahjustab nii väikesi kui ka suuri veresooni ja närve. Väikesed veresooned “saavad pihta” eelkõige silmades ja neerudes, närvid jalgades ning suured veresooned jalgades, ajus ja südames.

Loe veel

11. Kui insuliinitase langeb kriitiliselt madalale, ei saa rakud verest oma energiavajaduse rahuldamiseks suhkrut kätte ning keha hakkab selle asemel lagundama rasva. Rasvade laguproduktid ketoonid aga muudavad organismi happeliseks ehk tekitavad ketoatsidoosi, mis ravimata jätmise korral tapab.

12. Suitsetamine soodustab haigestumist. Kui suitsetajal aga on juba diabeet, suurendab see kõvasti tüsistuste riski – teda ohustavad südameinfarkt, ajuinsult, samuti arterite ateroskleroos, mis võib lõppeda jala amputeerimisega.

13. Õige suuhügieen on väga oluline, et vältida parodondiiti ja suu limaskesta seen­nakkust. Peale hammaste pesemise kaks korda päevas tuleb kindlasti puhastada ka hambavahesid.

14. Diabeet on seotud ka suurenenud vähiriskiga. Märkimis­väärne on seos maksa-, pankrease-, munasarja-, soole-, kopsu-, põie- ja rinnavähki haigestumisega.

15. “Tuleb hästi (tervislikult) süüa, hästi liikuda, hästi magada ja olla õnnelik,” sõnastab Eesti diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes diabeedi­haigetele sobiliku eluviisi. Erilise tähelepanu alla tuleb menüüs võtta süsivesikud – neid ei tohi tarbida liiga palju.