Tervislik toit hambaid ei kahjusta? 7 müüti suutervise kohta

Hammaste ja suutervise teemal ringleb endiselt mitmesuguseid väärarusaamu. Valisime välja mõned enam levinud müüdid ja küsisime spetsialistilt, mida neist arvata.

Müüte kommenteerib hambaarst ja Tallinna Hambakliiniku ravijuht Anastassia Kuldmaa.

Müüt #1. Suuõõnetervis ei mõjuta kuigivõrd meie üldist tervist

Anastassia Kuldmaa: On teaduslikult tõestatud seos hambakivist tekitatud igeme- ja hammast ümbritsevate kudede põletiku ning südame-veresoonkonnahaiguste vahel. Nimelt needsamad mikroobid, mis elavad meie igemetaskus ja põhjustavad seal põletikku, põhjustavad ka südameprobleeme.

Samuti selgus COVIDi uuringutest, et inimestel, kellel oli igeme- ja hamba kinnituskoe põletik, oli tüsistuste risk palju kõrgem. Ehk enamik, kes said raske COVIDi, olid igemeprobleemidega inimesed. Samuti mõjutavad meie tervist ravimata juurte all olevad põletikud, sest ükskõik mis krooniline põletik mõjutab organismi vastupanuvõimet.

Müüt #2. Põletikulised igemed ei ole veel põhjus muretsemiseks

Anastassia Kuldmaa: Kui inimesel on igemepõletik, siis põletikulise igeme üldpinda ta ise ei näe, sest see on vastu hammast. Tegelikkuses on seda põletikulist, mädanevat ja veritsevat pinda nii palju, et see kataks ühe inimese peopesa. Kui see oleks näha näiteks jala peal, siis inimene tegeleks sellega – puhastaks ja toimetaks –, aga kuna see on varjatud, siis sellega ei tegeleta.

Tasub teada, et igeme veritsuse esimene põhjus on puhastamata hambad, mitte liiga tugev hambapesu. Tihti aetakse need kaks segamini. Arvatakse, et kui ma hambaid pesen ja veritseb, siis ju on hambahari liiga tugev. Ütlen ikka nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kui sul hambaid pestes igemed veritsevad, tähendab see, et hambad nutavad õnnest verepisaraid – lõpuks keegi pööras neile tähelepanu ja üritab kogu seda sodi ära võtta. Kui igemete veritsus ei möödu vaatamata põhjalikule pesule umbes nädalaga, tuleb kindlasti pöörduda hambaarsti juurde kontrolliks ja põhjalikuks puhastuseks.

„Ütlen ikka nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kui sul hambaid pestes igemed veritsevad, tähendab see, et hambad nutavad õnnest verepisaraid – lõpuks keegi pööras neile tähelepanu ja üritab kogu seda sodi ära võtta.”

Müüt #3. Kui miski häda ei tee, pole mõtet raha kontrollideks raisata

Anastassia Kuldmaa: Me käime autohoolduses kord aastas. Me oskame selle kuluga arvestada ja see annab meile kindlustunde, et sõidame järgmise aastani murevabalt. Kui me tehnikasse niimoodi suhtume, siis miks me oma kehasse peame teistmoodi suhtuma. Meie keha on ainuke ja üks ning meil on selles elada väga kaua. Kui me autot võime vahetada, siis oma keha me vahetada ei saa. Regulaarne läbivaatus ja hooldus on iseenesestmõistetav. Asi ei ole rahas, asi on lugupidamises oma keha vastu.

Müüt #4. Piimahambaid ei ole vaja ravida

Anastassia Kuldmaa: Kindlasti on vaja, sest viimane piimahammas tuleb lapse suust ära vanuses 11–13. Piimahammastel on ka juured – muidu need tuleksid suust ära kohe, kui on suhu lõikunud. Juured lahustuvad ära siis, kui hambal on juba aeg minna.

Piimahambad valutavad täpselt sama tugevalt nagu jäävhambad. Ehk siis piimahammaste eest mittehoolitsemine on lapse kiusamine. Lapsevanem, kes ei vii last hambaarsti juurde kontrolli, teeb tegelikult meelega oma lapsele haiget. Lapsed lihtsalt ei oska tihti õigel ajal kurta. Kui neil ei ole hambad ravitud, siis nad elavadki teadmisega, et: „Mul on tumedad silmad, mul on lokkis juuksed, mul on mustad hambad ja kui ma šokolaadi söön, siis ma surun selle keelega vastu suulage. Muidu on valus.” Nad võtavad ennast terve tükina. Tihti nad ei oska kurta enne, kui on juba väga kehv. Kui sa ei taha ise, et sul hambad valutaksid ja käid hambaarsti juures, siis miks laps peab kannatama. Lapsed elavad piimahammastega väga kaua ja need valutavad täpselt samamoodi nagu täiskasvanutel.

Müüt #5. Tervislikud toidud hambaid ei kahjusta

Anastassia Kuldmaa: Üks tervete hammaste reeglitest on kolmetunniste pauside pidamine toidukordade vahel. Ükskõik mida sa näksid – on see porgand, õun, pähklid, piim –, see ikkagi väsitab hambaid. Iga kord, kui me sööme, saavad hambad kannatada nii söögis oleva happe kui ka mikroobide eraldatud happe käest. Selleks et suus taastuks neutraalne keskkond, kulub sõltuvalt toidu happelisusest ja kleepuvusest minimaalselt 30 minutit. Kui see on kleepuv hapukasmagus toit, nagu kuivatatud puuviljad, mida peetakse väga tervislikuks, võtab taastumine rohkem aega. Selleks et taastada seda, mida hambad on kaotanud söömise ajal toimunud happerünnaku ajal, läheb omakorda veel aega. Seesama tsükkel kordub miljoneid kordi. Me sööme, hambad kaotavad mineraali. Me teeme pausi, tugevus taastub. Kui me näksime, saab tsükkel rikutud, taastumist ei toimu ja tekivad augud. Pauside pidamine on ülioluline. Kui hoolid oma suutervisest, siis nende pauside ajal ei ole hea näksida ka tervislikke toite.

Müüt #6. Breketid ja kaped on ainult noortele

Anastassia Kuldmaa: Kindlasti mitte. Kui ei meeldi, et hambad on puseriti, saab neid sirgeks ajada ükskõik mis vanuses. Sirgemate hammaste eest on palju lihtsam hoolitseda. See on ka üks põhjus, miks inimesed – just keskeas ja vanemad – otsustavad ortodontia kasuks. Puseriti hammaste vahele tekib rohkem kivi, sest katu puhastamine on patsiendil endal keeruline. Suu eest hoolitsemine on suuremas osas kodutöö. Mida vanemaks inimene saab, seda tähtsamaks kodutöö muutub. Nii nagu meie teiste kehaosadega. Nooremast peast ei pea oma tagumikku kükkidega väga prinki ajama – see püsib iseenesest kena. Mida vanemaks saame, seda rohkem peame pingutama. Noorukid ei pea nägu kreemitama – niigi on hea. Mida vanemaks saame, seda rohkem peame nägu niisutama. Sama kehtib hammaste kohta. Mida vanemaks saame, seda rohkem peame pingutama. Õnneks mida vanemaks me saame, seda teadlikumaks me ka muutume.

„Suu eest hoolitsemine on suuremas osas kodutöö. Mida vanemaks inimene saab, seda tähtsamaks kodutöö muutub.”

Müüt #7. Valgendus kahjustab hambaid

Anastassia Kuldmaa: Kui seda tehakse hambaravikliinikus ning hambad on eelnevalt kontrollitud ja puhastatud, siis ei ole see ohtlik. Igaühel on õigus saada nii valged hambad, kui ta soovib. Kui seda tehakse Lasnamäe korteri köögis või suvalises ilusalongis, kus toimetab valge kitli selga pannud nooruk, kes pole võib-olla gümnaasiumitki lõpetanud, siis see võib olla ohtlik. Ärme usalda enda tervist inimestele, kes ei ole pädevad. See on jälle enda vastu lugupidamise küsimus. Kellele sa oma keha usaldad? Kui sa usaldad inimest, kes ei ole pädev, ole valmis, et võib juhtuda mis iganes.