Apteeker Nikolai missioon: soovin patsientidele infot edastada lihtsamas keeles

Proviisor Nikolai Hodosevitši karjäärilugu algas legendaarse kirjaga personalijuhile: „Kogemust mul veel pole ja töökitlit samuti mitte. Kas mul oleks siiski võimalik apteegis töötada?” Kuue aastaga on teotahteline noormees jõudnud apteegi klienditeenindajast asejuhatajaks.

Nikolai teadis juba gümnaasiumis, et läheb õppima farmaatsiat, mis noormehe sõnul teeb inimesest nii keemiku kui ka meediku.

Teise kursuse tudengina sai Nikolai aru, et peab finantsolukorra parandamiseks töökoha leidma. Mõeldud-tehtud! Tulevane apteeker otsis üles suuremate apteekide värbamisspetsialistide kontaktid ja saatis laiali ausa kirja, kus tunnistas kogemuse puudumist, aga näitas välja suurt töötegemise soovi.

„Südameapteegi personalijuht vastas minu kirjale ning peatselt töötasingi oma kodulinna Maardu Südameapteegi klienditeenindajana. Ka kõik koolivaheajad veetsin töötades,” räägib proviisor oma karjääri alguslugu.

Ülikooliõpingute viimasel kursusel asus Nikolai praktikandina tööle Tartu Annelinna Prisma Südameapteeki, et lisaks erialale lihvida ka eesti keelt. „Tartu kollektiiv koosnes armsatest neidudest, kes aitasid mul harjutada eesti keelt ja apteekrioskuseid,” meenutab Nikolai oma praktika aega, mis andis nii hea keeleoskuse kui ka sõbrad.

Abi vajab 1000 inimest päevas ja suhelda tuleb mitmes keeles

Ülikool läbi ja proviisori tunnistus käes, otsustas Nikolai end proovile panna legendaarses Tõnismäe Südameapteegis. Ühe vanima ja kesksema apteegina on Tõnismäe tuntud ka rohusegamise poolest. Erinevalt teistest apteekidest on Tõnismäe valveapteek ööpäev läbi lahti, olgu nädalavahetus või riigipüha.

„Tõnismäe apteek on väga eriline – jaanipäeval, jõuludel ning aastavahetusel käib ööpäevas abi küsimas pea 1000 inimest ja sageli mitmes keeles, kolmes-neljas, erandjuhtudel lausa viies, ära ei saa unustada ka ravimite valmistamist. Valveapteegi meeskonnas tuleb teha tihedat koostööd lähedal asuvate polikliinikute ja loomulikult erakorralise meditsiini keskustega. See kogemus on täiesti unikaalne,” selgitab Nikolai tööd ühes vanimas apteegis.

Just ravimi valmistamisega on seotud ka Nikolai kõige meeldejäävam lugu Tõnismäe päevilt. Nimelt kirjutas loomaarst ühele koerale välja ravimi, mis oli vaja enne koerale andmist pulbriks teha. Nii arsti kui ka koeraomaniku sõnul oli selle ravimi valmistamine viimane võimalus koera eluea pikendamiseks.

„Võtsin retsepti vastu ja lubasin mõne päeva pärast valmis teha. Kuna ravim oli minu jaoks uus ja tundmatu, siis otsustasin kolleegidega arutada ning infot juurde otsida. Tuli välja, et selle ravimi pulbriks tegemine on nii inimestele kui ka loomadele välispidiselt ohtlik ning võib põhjustada põletust, pöördumatuid muutusi nahal ja suurendada melanoomi riski. See oli suur ehmatus! Konsulteerisime veterinaararstiga raviskeemi muutmiseks, uurisime kolleegidelt haiglaapteekides ning ravimiametist, kas ehk saab kuidagi selle ravimi valmistamise ohutumaks muuta. Lõpuks proovis loomaarst siiski teist ravimit ning imekombel hakkaski loomakesel parem. See situatsioon ilmestab hästi elu Tõnismäe Südameapteegis ning näitab, millise laialdase kogemuse üks apteeker sealt saab,” räägib Nikolai.

Apteeker peab rääkima lihtsas keeles

Maardu Südameapteegis klienditeenindajana alustanud, Tartus praktikandina töötanud ja Tõnismäel apteekrioskuseid proovile pannud noormees võttis eelmise aasta suvel aga vastu järgmise väljakutse Südameapteegis ning asus tööle Kakumäe apteegi asejuhatajana. „Minu apteeki juhib hästi oskuslik ja professionaalne juhataja, nii et tema pakkumise võtsin kiirelt vastu. Isegi elama asusin siia toredasse piirkonda,” kiidab Nikolai oma hiljutist töö- ja elukoha valikut.

Rohkem kui kuue aasta jooksul on teotahteline noormees käinud kolleege asendamas erinevates Südameapteekides, et kogeda sealset klientuuri ja tööspetsiifikat. Samuti on Südameapteegi arengupuu andnud võimaluse olla juhendaja noortele proviisortudengitele. Nikolai on osalenud ka Eesti apteekrite ekspertrühmas, mis kaasas ülikoolide, farmaatsiaseltside, ministeeriumide ja ametite esindajaid ning mis puudutas ravimite valmistamise kaasajastamist.

Kui uurida noormehelt, milline on tema missioon apteekrina, siis on tal vastus kohe olemas – ta soovib inimestele edastada infot lihtsamas keeles. „Apteekri töö on mõnus, sest oskad erialakeeles rääkida teiste tervishoiutöötajatega ja lihtsas keeles patsientidega. Tasakaalu leidmine on väga oluline ja määratleb sind kui apteekrit. Patsiendid reeglina ei ole huvitatud sellest, kui targalt sa nendega räägid, nad ootavad, et edastaksid olulist infot võimalikult lihtsalt. Patsienti tuleb tundma õppida, et aru saada, kuidas temaga edasi vestelda ja milliseid keelelisi tööriistu kasutada.”

Nikolai soovib, et inimestel oleks julgus pöörduda apteeki igasuguste terviseprobleemide puhul, ja unistab, et apteekritel oleks võimalik otsustada, mida võib apteegitasandil lahendada ning mis vajab spetsialistide sekkumist ja põhjalikumat uurimist.

„Apteekrid on hästi oluline vahelüli, kes saaksid vähendada isegi perearstide koormust, mistõttu näen tulevikus ka võimalust nendega rohkem koostööd teha,” näeb Nikolai apteekrite tööd laiemalt, kui seda on üksnes konkreetse ravimi kasutamise osas konsulteerimine.

Loe rohkem Südameapteegi tegemistest, inimestest ja põnevatest karjäärivõimalustest