Juba Hippokrates ütles, et kõik haigused algavad kõhust. Aga alles hiljuti oli ainus moodus teada saada, mis sinu seedesüsteemis toimub, teha gastroenteroloogi juures üsna ebameeldivaid protseduure. Täna aga saame palju selgitusi oma soolestikus toimuva kohta ka väljaheitest võetava mikrobioomi testiga.

Mikrobioomi testi tulemustest näeme seda, kui palju ja milliseid baktereid inimese soolestikus elab. Nagu ikka elus, peab ka bakteritekoosluses valitsema tasakaal heade ja halbade vahel. Kui halvad bakterid on saanud võimule, aitavad nad tekitada kehas põletikke ning sellega ka paljusid elustiilihaigusi, nagu näiteks südame ja veresoonkonna haigused, diabeet, seedimisprobleemid, aga ka vaimse tervise probleeme.

Bakterite tasakaalu saab inimene aga väga suures osas ise mõjutada õige toitumisega. Kui lihtsalt nõuanne „söö rohkem köögivilju” võib jääda paljudele inimestele liiga üldiseks, siis mikrobioomi test on vapustav tööriist, mis annab toitumisspetsialistile hea sisendi nõu andmiseks ning inimesele numbrilise tõestuse sellest, kuidas ja miks tuleb oma toitumist parandada.

Sa oled ilmselt kõige rohkem Eesti inimeste mikrobioomi testide tulemusi näinud toitumisterapeut. Mis toimub eestlaste kõhus ja mis on need peamised probleemid, mis üldpildist välja joonistuvad?


Eestlaste mikrobioomi testi tulemustest peegeldub tegelikult seesama pilt, mis ka riiklikest toitumisuuringutest hiljuti välja on tulnud – me sööme liiga palju liha, suhkrut ja töödeldud toite ning kaugelt liiga vähe kiudaineid ehk taimseid saadusi.

Kuigi ülekaalulisuse numbrid aina tõusevad, siis näen ka väga tihti, et inimesed tegelikult söövad liiga vähe ning see vähene toit on väga ühekülgne ja kaloririkas. Selline toitumine annab meile küll kaloreid ja tekitab kiirelt täiskõhutunde, aga jätab meie keha ja head soolestikubakterid toitainete nälga ning tekitab seedimisprobleeme.

Näiteks ühed olulised bakterid, mida paljudel minu klientidel liiga vähe on või mis puuduvad, on piimhappebakterid ehk laktobatsillid ja bifidobakterid. Need bakterid on väga olulised meie immuunsüsteemi toetamiseks, millest 80% asub meie soolestiku seintel.

Laktobatsille saab ainult hapendatud toitudest – hapendatud piimatoodetest, nagu näiteks keefir või jogurt, ning hapendatud köögiviljadest, nagu hapukapsas, hapukurk, hapendatud seened jne.

Kahjuks koos külmkappide tulekuga kodudesse on meil vähenenud ka vajadus toite säilitamiseks hapendada, mis aga jätab meid piimhappebakterite puudusesse.

Mida veel mikrobioomi test näitab?

Kuna mikrobioomi teadus järjest areneb ning Eesti teadlased on selles valdkonnas maailmatasemel, siis saame üha rohkem oma kõhu mikrobioomi kohta teada.

Alles hiljuti uuendasime oma mikrobioomi tulemuste raportit ning täna saavad kõik testi teinud näha näiteks seda, kui suur on põletikke soodustavate bakterite hulk kehas, kas tarbid liiga palju rasva ja valku, kui palju on kehas immuunsüsteemi toetavaid baktereid, kui hästi töötab aju-soolestiku telg, kui suur on näiteks neeruhaiguste tekkimise oht või kui palju on baktereid, mis aitavad kehal vitamiine toota.

Paljudel klientidel on huvitav näha ka seda, kas nende kehas on olemas bakterid, mida seostatakse kaalulanguse või -tõusuga. Mul on olnud naisterahvastest kliente, kes on teinud endaga rahu, saades teada, et tal puuduvad pärilikud bakterid, mis aitavad hoida tervislikku kehakaalu.

Kõikide kõhubakterite osakaalu ei saa väga lihtsalt toitumisega muuta, kuid väga paljude puhul võib tekkida muutus isegi tundide ja päevadega.

Millist nõu sa annad inimestele, kelle mikrobioom on tasakaalust väljas?

Meie Elsavies räägime toitumises peamiselt 80/20 põhimõttest. Ehk vähemalt 80% toidust võiks moodustada erinevad taimed – täisteraviljad, köögi-, juur- ja puuviljad, kaunviljad, pähklid, seemned ja marjad – ning kuni 20% liha- ja piimatooted. Kui kõik inimesed jälgiksid vähemalt seda põhimõtet, oleks meil elustiilihaigusi palju vähem.

Mikrobioomi testi põhjal saame minna soovitustega täpsemaks, sest iga inimese mikrobioom on erinev. Iga inimese testi tulemuste raportis toome välja personaalsed soovitused ja põhjused, miks milliseid toite rohkem süüa ning mille tarbimist vähendada.

Usume, et dieeditamine ja lühiajaliste muutuste tegemine ei aita saavutada pikaajalist eesmärki. Õige toitumise leidmine on elustiilimuutus, mitte dieedipidamine. Seetõttu kutsume inimesi üles ise oma eluviisi ja eesmärkide järgi endale õige toitumise põhimõtteid juurutama.

Mina saan anda lihtsalt info ja juhatuse, aga inimene ise otsustab, kas hakkab neid oma ellu rakendama või leiab vabandusi, miks seda mitte teha. Hea täisväärtuslik toit ja endale söögi tegemine on üks enesearmastuse viise, mida kõik võiksid endale lubada.

Klient meenutab
Osalesin Elsavie Tervisekiirendi programmis seoses pidevate seedmisprobleemidega, mille puhul arvasin, et need on kunagi saanud alguse varasemast toidutraumast. Seetõttu eeldasin, et on palju toiduained, mis minu seedimisega ei sobi.

Vere- ja mikrobioomi proovide tulemustest sain teada, et paljud minu verenäitajad olidki paigast ära ja ka mikrobioomi tulemuses oli mitmeid probleeme. Kõige enim neist hirmutas mind soolestiku põletiku näitaja.

Suureks pöördepunktiks oli konsultatsioon toitumisterapeut Katri Merisaluga. Esmalt juhiti tähelepanu paarile halvale söömisharjumusele, millest olin ise teadlik, aga mille puhul oli kindlasti vaja, et erialaspetsialist neid meelde tuletaks. Minu puhul oli selleks näiteks magusainete tarbimine.

Teisalt innustati mind vaikselt proovima tooteid, mille kohta olin eelnevalt arvamusel, et need minu organismile ei sobi, näiteks gluteen ja laktoos. Muutsin enda igapäevast dieeti selliselt, et lisasin enda menüüsse täisteraleivatooteid, jogurti, keefiri, pähklid, marjad ja Elsavie kiudainesegu.

Lisaks suurendasin salatikogust ja vähendasin lihakogust toiduportsjonites ning kirsiks tordil nosin nüüd õhtuootena kimchi-salatit.

Pärast neid muutuseid hakkasid asjad üsna kiirelt paremuse poole liikuma. Seedimine muutus algul väga kiireks, aga paari nädalaga harjus organism uue toitumisviisiga ära ja muutus väga stabiilseks. Energiat tuli palju juurde ja üldine enesetunne muutus palju paremaks.

Kõige seda positiivset arengut kinnitas ka kuu möödudes tehtud vereanalüüs ja mikrobioomi test.

Kui enne arvasin, et olen terve ja õnnelik inimene, siis täna saan öelda, et tunnen ennast veel oluliselt energilisemalt ja õnnelikumalt.
Rohkem infot mikrobioomi ja kõhu tervise kohta: elsavie.com
Jaga
Kommentaarid